Ringliiklus

Ütlen kohe alustuseks ära, et minul endal autot ei ole. Ja seda mitte suurest pühendumusest keskkonna säästmisele (mis on ka muidugi igati väärt eesmärk), vaid pigem laiskusest.

Üllam põhjendus on see, et, laisk nagu ma olen, suure osa minu füüsilisest koormusest moodustabki ühest kohast teise jalutamine. Tegelikult mul muidugi pole lihtsalt juhilube. Kunagi jäid tegemata ja hetkel lendan nii palju ringi, et mingeid pikemaid plaane teha on keeruline.

Kõige selle tõttu olen ise suur ühistranspordi tarbija. Tallinna linnatransporti juba lapsepõlvest, kuue ülikooliaasta jooksul Tartu-Tallinn marsruudil liikuvad vahendid, suviti tihti praamid Rohukülast Hiiumaale ja rongid maale vanaema juurde. Aastate jooksul on kogunenud kogemusi ka mitmete Euroopa riikide ühistranspordisüsteemidega ja, nagu võiski arvata, võrdlusmoment jätab Eestist üsna nutuse mulje.

Mõned aastad tagasi Helsingis õppides avaldas mulle sügvat muljet see, kui mugav selles linnas elada on. Paljuski tagas selle mugavuse hästi läbimõeldud ja korraldatud ühistranspordiskeem. Lihtne ja loogiline, alustaladeks põhja-lõuna suunal sõitvad linnalähirongid ja ida-lääne suunal sõitev metroo (see metrooasi tundus mulle natuke naljakas, sest tegelikult on Helsingis üks metrooliin ja seegi maa all ainult kümmekond peatust — jääb mulje nagu oleks soomlased jõudnud järeldusele, et üks õige Euroopa pealinn ei saa olla ilma metroota, aga samas seal kivi sees ka väga palju uuristada ei viitsinud). Lisaks raudteele ja metroole hõlmas linnatransport ka bussi- ja trammiliiklust ja Suomenlinna saare vahet käivat paati. Kerge vaevaga ja valutute üleminekutega oli võimalik igalt poolt igale poole saada.

Mulle tundub, et Tallinn on Eestis selline koht, kus põhimõtteliselt saab erinevaid transpordivahendeid kasutades ringi liikuda. Ma ei hakka siin praegu rääkima tehnopargi olukorrast või sellest, et iga kord kui ma trolli astun tekib mul painav tunne, et nii kui ma millestki kinni võtan, saan tuberkuloosi. Ka pole mul isiklikku kokkupuudet, kuidas on lapsevankriga bussi ronida või vanainimesel bussitreppidest üles kalpsata (oletan siiski, et ilmselt üsna raske). Lihtsalt, bussipeatuses Tallinna kaarti vaadates jääb mulje, et see on ühistranspordiga enam-vähem ühtlaselt kaetud. Tõsiasi on aga see, et kui tekkinud on ummik (ja tipptundidel on praktiliselt vältimatu, et see tekkinud on), siis istub buss ummikus nagu iga teine. Ainus lohutus on, et sinu kulutus sõidule on endiselt see 8.50, samalajal kui sind ümbritsevate autojuhtide rahakottide sisu liiklusseisakusse niriseb. (Väljaarvatud muidugi, kui sa oled hiljaks jäämas Linnateatri etendusele, kuhu hilinejaid, teadagi, sisse ei lasta). Olen kuulnud ka lugusid ja linnalegende selle kohta, kuidas hommikuti kodust pooltoorelt lahkutakse, et enamik tööpäevaks ettevalmistavaid toimetusi (hommikusöök, juuste ja näo harimine jne.) tööteel tekkivate pauside ajal korda ajada.

Ilmselt ainuke transpordiviis, mis inimesi liiklusummikutest sõltumatult ühest kohast teise viib, on rong, linnasituatsioonis siis tihtipeale maa alla peidetud metroorong. Minul endal on kõige rohkem kokkupuudet olnud Brüsseli metrooga, mis pole küll teab, mis sümpaatne koht, aga on tihtipeale raskel hetkel hädast välja aidanud. Brüsselis on siiski ka vaid kaks ja pool metrooliini, sellistes Euroopa metropolides nagu Pariis ja London on aja jooksul maa alla kerkinud terve liinide rägastik, mis kerge vaevaga inimese kuhuiganes toimetavad ja mille peatused on tihtipeale saanud sünonüümseks nende vaatamisväärsuste või vajalike objektidega, milleni pääsemiseks nad rajatud said. Metrool, iseloomulikult kohale, kuhu päevavalgus kunagi ei jõua, võib muidugi olla teatud puudusi (millest mõnedele samuti linnalegende pühendatud on), aga oma operatiivsuselt on nad umbejooksnud linnakeskkonnas siiski asendamatud. Samas mõistan ma loomulikult, et metrood niipea Tallinnasse kaevama ei hakata ja selleks ajaks kui teema aktuaalseks võiks saada, kasutame me kõik transpordiks ilmselt juba kosmosekapsleid ja teleportingut. Aga metroo sugulast, trammi, tuntakse meil ju juba üle saja aasta ja selle potentsiaali võiks küll tunduvalt laialdasemalt rakendada. Oma tagasihoidlikkuses ei hakka ma isegi nõudma, et kolisevate ja kõikuvate trammivagunite asemel hakkaksid mööda liine vihisema sellised vaiksed ja voolujoonelised ussid nagu siin Strasbourgis, kus ma praegu olen või mitmelpool mujal Euroopas. Aga üks esimesi samme peaks küll olema trammiliini vedamine vähemalt Tallinna Lennujaamani, et õhtupoolikul Tallinnasse saabuvate külaliste jaoks ei oleks parimaks variandiks linna jõuda oma ratastega kohvri tõukerattana kasutamine.

Rahvast, võimalikke reisijaid, on muidugi vähe ja ühistransporti rentaabliks muuta sellevõrra keerulisem, aga seda enam olekski vaja dünaamilisust. Isegi kui me suudaksime tekitada mitmel pool mujal tüüpilise olukorra, et valgalalt tööl käivad inimesed jätavad auto kodulähedasse raudteejaama, jätkates sealt teekonda rongiga, ei jätku meil siiski reisijaid, kes omast taskust suurejoonelise süsteemi kinni maksaksid. Samuti ei piisa vist eestlase mõjutamiseks argumendist, et lihtsalt rongivagunis istumine on palju kergem vaev kui ummistunud linnaliikluses seigelda — ollakse ju juba nüüd ummikus veedetud aja optimeerimisel päris osavad. Aasta tagasi olin ühel Tartu Ülikooli geograafiainstituudi korraldatud konverentsil, kus saksa ühistranspordikorraldajad oma kogemusi jagasid. Nende sõnumiks oligi see, kui oluline on keerukates turutingimustes dünaamilisus. Et kui transpordikorraldaja võtab vaevaks täpselt välja selgitada, millist teenust tarbija vajab ja seda siis ka piisava paindlikkusega pakkuda, siis üllatavad tulemused ka transpordikorraldajat ennast ja tarbijaid, keda enne oldi valmis põhimõtteliselt maha kandma, tuleb nagu kärbseid mee peale. Tallinnale soovitasid sakslased kergeraudtee, ehk siis moodsate trammiliinide, ja linnalähiraudtee ühendamist, sest arvati, et suuremate trammi-, rongi- ja metroovõrgustike väljatöötamine ei tasuks olemasolevate demograafianäitajate puhul ennast ilmaski ära.

Sellest, kuidas on ühistranspordiga lood väljaspool Tallinnat (kus vahemaad pikemad ja seega transpordivajadus ilmselt suuremgi) ma praegu rääkima ei hakka. Kasvõi juba sellepärast, et erilist isiklikku kokkupuudet mul sellega ei ole. Kahtlustan, et hõredamalt asustatud maapiirkondade transpordiga katmine on keerukas küsimus ka mujal Euroopas. Sakslased olid üritanud olukorda lahendada näiteks sellega, et panid vaiksematel kellaaegadel tööle väiksemad bussid ja kujundasid bussiliine vastavalt vajadusele ümber (buss sõitis ainult sinna, kuhu teenuse soovija eelnevalt nõudnud oli, et ta sõidaks) . Mulle tundub, et eesti inimestel on juba kadumas see kindlus, et keegi nende liikumisvajaduste pärast muretseks ja igasugune harjumus ühistranspordiga arvestada on kadumas. Eestis on selge, et ühistransport ilma riigi doteeringuta eksisteerida ei saa. Positiivne näide sellest, kuidas riigi doteering on aidanud transpordiolukorral märgatavalt paraneda on mandri ja saarte vaheline laevaliiklus. Inimestele, kel aastate vältel ikka Hiiumaale asja on olnud, on ilmselt igavesti mällu sööbinud teravaid elamusi pakkunud kilomeetrite pikkused praamijärjekorrad ja pähklikoori meenutavad praamid. Täna suudetakse isegi kõige karmimatel tunglemisperioodidel tagada see, et iga soovija saab mõistliku ooteajaga üle mere.

Aga ühte ühistransporti puudutavat punkti mainin siiski veel. Eestis ringi liikudes on niimõnigi kord silma hakanud ingliskeelse transpordiinfo täielik puudumine. Bussijuhi käest saab tänapäeval õnneks küll pileti osta, aga kahtlustan, et ka keskmise bussijuhi võime inglise keeles mingeid selgemaid juhiseid anda on mõneti piiratud (ka ei kuulu see ilmselt tema kvalifikatsiooninormide hulka). Kuna mujal Euroopas saab pileteid tavaliselt osta selleks mõeldud automaatidest või vähemalt konkreetsetest piletiputkadest, ei pruugi vaene välismaalane selle pealegi tulla, et bussipiletit ajalehekioskist otsima minna. Busside liikumise kohta infot andvatel internetilehekülgedel www.tak.ee ja www.bussireisid.ee on tänaseks õnneks olemas ka töötavad ingliskeelsed versioonid. Lehekülje www.elektriraudtee.ee ingliskeelset versiooni mul leida ei õnnestunudki ja klõpsates lehel www.edel.ee linki “English” jõuab vaid kümnekonnarealise ettevõttekirjelduse juurde, mis on ka tupik. Kuna pikemateks otsteks kasutatakse Euroopa kesksemates punktides ikka raudteed, on oht, et, viibides mõistetavas teadmatuses siinsest nutusest raudteeolukorrast, suundutakse just selle transporditüübi osas esimesena infot otsima. Eelmisel suvel tahtsime sõita ratastega Riiast mööda Kuramaa rannikut Ventspilsi ja rataste Riiga toimetamiseks otsisime infot Läti rongiliikluse kohta. Ja kuigi nüüd tagantjärele võin nentida, et Läti raudteeperroonid on kõik madalad (noor tütarlaps võib rattaid rongi ja seal jälle välja sikutades naba paigast tõmmata) ja rongides ratasele kohta ei ole, sunnib Läti Raudtee kodulehekülg ja selle ingliskeelne versioon siinpool piiri, tiigrihüppe kodumaal, küll silmad piinlikkusest maha lööma.

9 Responses to “Ringliiklus”


  1. 1 Lauri 25.04 2007, 22:24

    Väga hea lugu, aitäh! Eesti ühistransport on tõesti räpane, ühistranspordi jaoks mõeldud ridasid on minimaalselt või kui ka on, siis sõidavad seal autod.

  2. 2 bunseni_lamp 26.04 2007, 15:29

    Olen sõitnud metrooga Helsingis, Londonis ja Rio de Janeiros ja kõigis kolmes on metroo osaliselt maa peal. Kõige puhtam ja modernsem oli Rio metroo, kõige odavam samuti (aga tunduvalt kallim kui bussisõit, mis ehk osaliselt seletab puhtust). Londoni metroo on paras kaos aga kui vaadata millised inimestemassid sealt läbi käivad on asi ikka väga hästi korraldatud. Helsingi/Vantaa/Espoo metroo/rongiasjandus on hea, ilmselt palju parem kui Eesti vastav (ei tea, ei ole 10 aastat Eestis käinud), kuid bussidega on alatasa mingi jama. Graafikus ei püsi (pooletunnine hilinemine on tavaline), joodikud kuraasitavad, jne. Kasutan alati kui võimalik jalgratast, jalgrattateevõrk on siin vägev ja kõikehõlmav, vahemaad normaalsed.

  3. 3 av 27.04 2007, 13:41

    Tallinnale soovitasid sakslased kergeraudtee, ehk siis moodsate trammiliinide, ja linnalähiraudtee ühendamist, sest arvati, et suuremate trammi-, rongi- ja metroovõrgustike väljatöötamine ei tasuks olemasolevate demograafianäitajate puhul ennast ilmaski ära.

    Pooldan igati kergraudteede ehitamist! Võrrelge Eesti raudteevõrgu tihedust sama suure Belgia või Šeitsi, vanade raudteeriikide võrgustikuga! Viimases on peale laiarööpmelise raudtee (1435 mm) olemas ka kitsarööpmeline (1000 mm); et ka trammi rööpmelaius on Šveitsis 1000 mm, saab trammi ja kergraudteed ühendada (kümmekond aastat tagasi oligi ühe Zürichi kitsarööpmelise linnalähiraudtee algusjaam trammipeatuses – või siis teistpidi, raudteejaama rööbastel peatusid ka trammid).

    Ehk siis Eestiski võiks olla 1000 mm rööpmelaiusega kergraudtee, mille võrgustiku saab ühendada trammiteega.

    Eesti omaaegsed kitsarööpmelised (750 mm) raudteed kaotati ära strateegilistel põhjustel (et kõikjal oleks ühetaoline lai, 1520 mm rööbe) – ainult paar liini, Tallinn–Viljandi ja Tallinn–Pärnu liin ehitati laiaks, muud võeti lihtsalt üles – ja mulle tundub, et sama mõttemall elab uljalt edasi. Aga ei ole vaja raudteel ainult naftaronge liigutada! Sellel võivad sõita ka inimesed! :)

    Kui kergraudteel naftat ei veeta, st ülirasked Ameerika vedurid ei sõida, ei ole vaja ka kapitaalseid raudteetamme, mis peaks hõlbustama liinide rajamist. Pooleteistkordne vahe rööpmelaiuses tähendab kompaktsemaid ja kergeid ronge ja ka rööbasbusse, vagun ei pea kaaluma tingimata 50 tonni nagu laia rööpmevahe korral.

  4. 4 kelly 28.04 2007, 22:19

    Aga Varssavi metroos pole üldse infot inglise keeles :S

  5. 5 kaaren 6.05 2007, 13:15

    kahju, et te (mitte nüüd personaalselt ainult uus toimetaja, lihtsalt tegijad..) selle nii hästi alustanud plogi kogu kupatusega põhja olete lasknud. Võtke siis hoopis maha juba. Ei jäää muud üle kui oma listist kustutada.

  6. 6 andry 6.05 2007, 13:44

    kaaren, kulla mees, anna aega.
    mõnikord on oras lume all

    ja siis tuleb kevad

    Sa ise ju teed filme ja tead neid asju
    A

  7. 7 Angelika 9.05 2007, 10:29

    Mones mottes voib transpordi kysimust linnades pidada surnuks ringiks (vabandan, ei leia tapitahti yles). Autode arv paratamatult kasvab ja kui valida, kas istuda ummikus rahvast pungil bussis-trollis voi privaatselt oma autos, siis ma kardan, et valik langeb viimasele.

    Lahendusi muidugi voib leida. Naiteks Brysseli kesklinnas ei ole meelega palju parkimiskohti loodud ja tanavad on tehtud liikluseks kitsad (mis on samas ohtlik jalgratturitele), et vahendada kesklinna suunduvate autode arvu. Olen isegi kogenud, et kui otsid tund aega parkimiskohta ja ei joua kontserdile, siis jargmine kord on kindlam tulla metrooga. Metrooga liikumine ongi tegelikult ainuke vahend, millega saad kindel olla oigeks ajaks kohalejoudmises.

    Olen aga kindel, et hasti toimiv transpordisysteem paneks nii monegi autosoidust loobuma. Selleks peaks aga graafik olema tihe ja yhissoidukitele peaks olema tagatud labisoit ka tipptundidel, kas siis eraldi soiduridade naol voi kasutades muuks liikluseks suletud teid.
    Trammide liikluse teeb sageli aeglaseks trammiteedel ukerdavad soidukid. Ka seda tuleks valtida.

  8. 8 andry 9.05 2007, 23:03

    mina isiklikult ütlesin ära tööpakkumisest Tallinna linnas, palk oleks olnud mitu ja mitu tuhat krooni kõrgem, aga iga tööpäev oleksin pidanud kolmveerand tundi Jansenist kesklinna sõitma.
    See pole seda raha väärt, minu jaoks.
    Ausalt.

    Praegu panen käed jopetasku, jalutan kas kümme minti või kakskümmend, nagu tunne on, ja jõuan alati tööle ja mujale õigel ajal.

    Inimlikud gabariidid avalikus ruumis muutuvad järjest haruldasemaks. Skandinaavias osatakse kuidagi, ma ei saagi aru, mismoodi, et isegi suurlinnades sa ei väsi liiklemisest.

    Eestis ei osata.
    Dixi

  9. 9 uuu 10.05 2007, 19:21

    Aru ma ei saa, miks meil ei ole korralikult arvestatud tipptundidega ja pandud ntx rohkem busse käima. Õudne on vaadata, kuidas väieksed lapsed ja vanainimesed läbi häda seisavad üksteise otsas.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: