Üks kartul ja kaks porgandit ehk dieedihaipidest

Eurooplased kulutavad aastas üle 40 miljardi euro programmidele, raamatutele ja toodetele, mis peaksid tegema vaid üht – aitama kaalust alla võtta. Samas pole selles midagi imelikku arvestades, et ka ülekaaluliste hulk kasvab (48 % ülekaalulisi 2006 a. seisuga). Lisaks rahvusvahelistele ammu teada-tuntud programmidele nagu Kaalujälgijad ja Herbalife tekib järjest ka kohalikke, isikukultuse mõõtmeid võtvaid, dieedihaipe.

Eestis on selle valdkonna lipulaevaks toidugruppide eraldisöömist propageeriv Dr Levini dieet. Suvel kodumaal käies tundsin ennast totaalselt ajast mahajäänuna, sest olin ainus “asjassepühendamatu”. Tuttavad sõid korraga vaid lihakäntsakaid, et siis paari tunni pärast puuvilja eine võtta. Ja veiniklaase polnud hoopiski kellegiga kokku lüüa.

Hollandit on tabanud Sonja Bakkeri nimelise “dieediguru” hullus. Sonja Bakker oli tavaline 2-lapse ema ja koduperenaine, kes tegi läbi toitumisalase nõuandja kursuse ja avas kodulinnakeses konsultatsioonipunkti. Äri edenes hästi ja Sonja otsustas dieediraamatu kirjutada. Aga ohh häda, mitte ükski kirjastus ei olnud huvitatud tulevase bestselleri kirjastamisest. Aktiivne naine leidis odavama trükikoja Poolas ja andis raamatu oma kulu ja kirjadega välja. Ja ülejäänu on juba ajalugu.

Milles siis seisneb miljoneid kõhnutava meetodi erinevus kümnetest enne ja pärast turule paisatud toodetest? Bakkeri meetod rõhub hollandlaste talupoja tarkusele st. propageerib sööma traditsioonilisi hollandi toite ja lisama moodsaid madala rasva-suhkrusisaldusega tooteid. Lubatud on maksimum 1200 kalorit päevas.

Hommik algab kuivikute, margariini ja muidugi juustuga. Parem oleks kui väherasvase juustuga, aga seda punkti ei järgi keegi. Hollandlastele meeldib vana hea soolane ja rasvane juust. Ja jutul lõpp! Aga nad on nõus selle eest ühe kuiviku ohverdama:) Või siis ülearused kalorid rattasõiduga põletama.

Lõunaks tohib nautida 2 viilu tumedat sepikut näiteks tuunikalasalati või sellesamuse klassikalise juustuga. Kõige korralikum söömaaeg leiab aset õhtul kell 6. Ja nagu üks mees istuvad kõik 16 miljonit kell 6 õhtusöögilauas. Õhtusöögiaeg on asi millegi siin ei naljatata. Tegelikult muidugi on tänapäeval pööraseid, kes vanast traditsioonist midagi ei pea ja tööl ületunde teevad. Aga neid pole palju.

Õhtusöögiks pakub pr. Bakker põhiliselt variatsioone farmerite retseptiraamatust ala kartuli, porgandi, kapsa segitambitud möginad paari tüki sardelliga. Ja ilmselt laste survel armastatud palu Itaalia köögist ala pasta bolognese. Maiasmokkade rõõmuks tohib ca tund hiljem süüa 250g rasvavaba (aspartaamiga magustatud) jogurtit. Paar korda nädalas premeeritakse usinaid dieedipidajaid klaasi punase veini ja riisikräkkeritega. Lisaks on igapäevaselt ettenähtud 2 snäkipausi ala õun või spekulaasje (hollandlaste versioon piparkoogist).

Pealtnäha lihtne ja loogiline söömisrutiin, mida enamik eestlasi lihtsalt kasinaks tavatoitumiseks nimetaks. Ja tegelikult ka enamus hollandlasti. Milles siis seisneb Sonja Bakkeri fenomen? Bakkeri dieediraamat oli 2006 aastal Hollandis enimmüüdud raamat (672 000 eksemplari). Miks edestavad tema raamatud rahvusvaheliselt tuntud bestsellereid? Enamus mu tuttavaid eitab kategooriliselt raamatu ostmist. Kahtlustan, et ju mõni on salaja teose siiski soetanud:)

Müügiedu tundub põhinevat negatiivsel propagandal ja faktil, et teised toitumisspetsialistid suhtuvad tema meetodisse kahtlevalt. Pööbli hulgas on ta aga vaieldamatult armastatud kangelane. Niiöelda üks rahva hulgast, kes lihtsate nõuannete ja märgatava Amsterdami aksendiga (madala haridustaseme tunnus) suuri tegusid korda saadab. Kodumaisest edust innustatuna plaanib Sonja ülejäänud Euroopa ja siis kogu maailma vallutada. Järgmisena peaks raamat Saksamaal ilmuma. Pea see Eesti kordki käes pole:)

Diiedihaibid mõjutavad meie kõigi elu. Kui mitte otseselt kesise söögilaua näol, siis kaudselt läbi sõprade-tuttavate ikka. Korraldasin mõned nädalad tagasi sõpradele õhtusöögi. Paar päeva enne plaanitud söömaaega helistas üks kutsututest ja teatas, et on Bakkeri dieedil. Kas oleks võimalik talle eraldi menüü valmistada. Õnneks oli dieediplaanis seekord lihtne eine, mis koosnes paarist porgandist-kartulist ja juurviljaburgerist. Järgmine päev keeldus mu kontorikaaslane pakutud sünnipäevatordist. Suur mees kogeles punastades, et on dieedil. “Sina ka?” imestasin. Kuna olin selleks hetkeks juba Bakkeri spetsialist, soovitasin kolleegil “SOS päev” võtta. “Tuld Sonja pihta päev” märgib hetki, kus inimesi tabab margariini ja kuivikute mürgitus. Eks näis, kus ja millal järgmine (n)imedieet rahvamasse, meie kõigi toidulaudu ja kohvinurga juturinge ründab.

6 Responses to “Üks kartul ja kaks porgandit ehk dieedihaipidest”


  1. 1 andry 2.03 2007, 8:30

    Uh, hea lugu, eriti terane on see, kuidas on välja toodud proua Bekkeri dieedi populaarsus ja selle seos tema päritoluga.

    Aga ise ma näiteks Adik Levini dieedi peale küll tige pole, mu hää sõbranna järgib seda ja tunneb end paremini kui varemini.

    Kuid kui mure veiniklaase kõlistada liiga tõsiseks läheb, armas autor, võtkem ühendust. Kõlistan neid klaasikesi heal meelel ja suupärane toit (Minu dieedi nimi on “Mis iganes kõht mulle ütleb) ning vaimukas vestlus nneedkolmorduvat pisiasja, mis elu ain kenamks muudavd.

  2. 2 kaur 3.03 2007, 19:44

    Kaval, eks? Kaalust alla võtmiseks peaks nagu VÄHEM sööma ja seega peaks dieedil olles raha KOKKU HOIDMA, mitte rohkem kulutama. Aga nupukas kapitalism on ka mitte-tarbimise suutnud rahaks teha.

    Aga see on küll liialdus, et Levini dieet Eestis üldtuntud oleks. Mina näiteks ei tea kedagi, kes seda peaks või järgiks. Ja väljamaalaste elu mõjutavad dieetidest rohkem igasugu allergiad. Kes ei saa süüa liha, kes jahu, kes ei kannata piima ja kes shokolaadi.

    Andry, kui ma kunagi Virumaa kanti satun, siis tulen sinuga veini jooma heameelega :)

  3. 3 andry 4.03 2007, 8:54

    To Kaur

    Mu mail on andry.ervald@gmail.com, töömeil andry@virumaateataja.ee
    ja
    mobla
    555 9 323 0

    Ja Olete Kõik Kolm voomli velkamm. Ah, isegi rohkem kui voomli. Eriti Iidakest tahaks oma silmaga näha ja kõrvaga kuulata.

    Katile ka tervisi, visi visi.
    A

  4. 4 andry 4.03 2007, 8:58

    Aga dieedist.
    Tegelikult on iga dieet üks tore väljakutse.
    Kunagi, kui mu elu rikkis oli ja tahtejõudu ei uskunud endal olevat, õpetas üks mees, et ei saa teha suuri harjutusi tahtejõu kasvatamiseks. Inimene ei saa end või teisi muuta sama lihtsalt nagu tänaval ümber nurga pöörates ning uut tänavat pidi edasi minnes.

    Ja ütles, tead, mine vaata mõnda raudkindlalt naljakat komöödiat. ja lepi enesega kokku, et sa ei naera kordagi.
    (Veelgi parem on vaadata pornot, ja leppida endaga kokku, et sul ei lähe kõvaks. Tehtud – muide.).

    Mina olen näiteks suitsudiedil. Võtan suitsu pakist välja, panen suhu, võtan uuesti kätte ja panen pakki tagasi.

    Mitte iga kord.
    Aga päris tihti.

  5. 5 maretw 5.03 2007, 12:34

    Ehhee, ja mdm Bakker liigub Saksamaale, mitte lõunapoole. Tegelikult on päris tore vaadata, kui hästi vahel mõni piir peab. Puht füüsiliselt pole piiri nagu olemaski, aga osad nähtused jäävad väga kindlalt piiri taha pidama. Ma huvi pärast vaatasin Belgia raamatupoes elustiili riiulit, aga pr Pagarit seal küll silma ei torganud.
    Üldse on raske ette kujutada, et üks belglane või näiteks prantslane dieeti peab. Paar korda nädalas veini või õlut ei suuda vist kuidagi müüa :)

  6. 6 notsu 12.03 2007, 19:06

    Kui kaua seda dieeti peaks idee järgi pidama? See 1200 kalorit kõlab pikema aja jaoks ikka hullusti vähesena.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: