Rohkem hiinlasi!

Hiina, India ja üldse Aasia päritolu tudengid, töölised ja
girlfriendid võimaldavad eurooplastel luua otsesidemeid nende Aasia
maadega.  Aasia tähtsuse kasvades muutuvad niisugused sidemed üha
olulisemaks.

Igaüks, kes on viibinud Kalifornias või mõnes muus USA suures ülikoolis, on
pannud tähele, et sääl on Euroopaga võrreldes palju rohkem Aasia
päritolu inimesi.  San Francisco hiinalinnas võib näha tõelisi hiina
restorane — mitte lihtalt eksootilisi söögikohti rikastele
kohalikele, kus muu eksootika hulka on sattunud ka mõni hiinlasest
teenindaja — vaid tõelisi hiinlaste söögikohti, kus nii teenindajad
kui kunded on hiljutised immigrandid, ning ingliskeelseid menüüsid
silma ei hakka.  2006 aasta sügisel võttis Syracuse ülikool vastu 600
välisdoktoranti — neist 200 Indiast ja 200 Hiinast.  Michigani
ülikooli kämpuste vahel kuuleb bussides teinekord vähe inglise keelt
ning sõitjate hulgas valdavad aasia päritolu tudengid.  Kuulu järgi
võib mõne ülikooli inseneriteaduskonda helistada nii hästi inglise kui
hiina keeles — nii sekretärid, professorid kui tudengid on kõik Hiina
päritolu.

Ma ei ole näinud ühtegi asjalikku uurimust teemal, et milline on
niisuguse Aasia tudengite voolu mõju USA majandusele, poliitikale ja
ühiskonnale.  Vähemasjalikud hinnangud arvavad muuhulgas, et
välistudengid (ja Aasia tudengid moodustavad neist väga suure osa)
aitavad oluliselt kaasa ülikoolide finantseerimisele ning on oluliseks
jõuks inseneri-, arvuti- ja loodusteadustes kogu USA-s.  Kindlasti
teevad arvukad ookeani tagant pärit kursuse-, töö- ja elukaaslased
lihtsamaks nonde maade kohta vajaliku informatsiooni saamise.  Mis
iganes küsimus võib meid hetkel vaevata — kui suur on Shanghai
elanikkond?  Kas Pekingis on keskkoolis õppimine tasuta?  Milline on
palgatase Mumbais?  Milles probleem — küsi oma kontorikaaslaselt.  Ja
kui sinu kontoris ei juhtu ühtegi hindut olema, siis järgmises on
kindlasti kohe mitu.

Teadmised Aasia oludest, ja veel olulisem — tutvused Aasias —
lihtsustavad säälsete maadega majandus- ja kultuurikontaktide loomist.
Küllap teab igaüks omast käest, kui palju lihtsam on mingit asja
ajada, kui sul on tutvused ees.  Kui suuri äritehinguid on võibolla
võimalik korraldada saatkondade ja äridelegatsioonide kaudu, siis
väiksemad asjad jäävad tutvusteta lihtsalt tegemata.  Näiteks väikeste
allhanketööde tegemine Hiinas või Indoneesia tervishoiureformi analüüs
— niisugused mõtted jäävad kas üldse teostamata, või siis teostatakse
hoopis ameeriklaste poolt.  Aga just sellised ideed võimaldavad
praeguses maailmas luua kõrgepalgalisi töökohti, neid mida me siin
maailma otsas nii väga tahaksime omale saada.

Kas Euroopa saaks midagi teha, et meelitada siia rohkem tudengeid ja
haritlasi Aasia maadest?  Saaks, aga mitte väga palju.

* Esiteks on vaja aktiivsemalt meelitada siia haritud tööjõudu.
Euroopa ei paista väljaspool Euroopat (ja USA-d) väga hästi välja.
Ameerika paistab paremini.

* Teiseks on vaja lihtsustada bürokraatlikke tõkkeid.  Euroopa peaks
olema ühtne viisaruum (näiteks Suurbritannia elamisloaga Hiina
kodanikul on praegu vaja viisat, et Saksamaad külastada), ja ideaalis võiks olla
ka ühtne kodakondsusruum, nii et paiksustsensusena läheks kirja
viibimine ükskõik millises EL liikmesriigis.

* Kolmandaks on vaja mujalt pärit tudengid ja spetsialistid hästi
vastu võtta.  On vaja nendega suhelda, tunda huvi nende elu ja
probleemide vastu ning lihtsalt saada nendega tuttavaks.  Ühelt
poolt aitab see neil siin kohaneda, teiselt poolt aga ei teki ju
tutvumata ühtegi tutvust.

Samas on palju niisugust, mida me muuta ei suuda.  Näiteks eelistavad
hiinlased elada ingliskeelsel maal.  Kuigi ka kontinendil on
ingliskeelseid kollektiive, on nende keeletase palju viletsam kui
“native speakeritel”.  Aga võibolla näiteks hindudele pole
ingliskeelne keskkond nii oluline?  Probleemiks võib olla ka
eurooplaste (vähemalt näiv) jahedus suhtlemisel, atraktiivsete
töökohtade vähesus ning lõpuks ka Põhja-Euroopa kliima.

Kokkuvõttes arvan, et Euroopa peaks senisest palju rohkem tähtsustama
sidemeid Aasiaga.  Üks oluline kanal nende loomiseks on siinsed Aasia
päritolu üliõpilased ning töötajad.  Meil on vaja rohkem pingutada
selle kanali avamiseks.

8 Responses to “Rohkem hiinlasi!”


  1. 1 notsu 13.02 2007, 15:11

    Esialgu on Eestil sellegagi raskusi, et omaenda haritlasi paigal hoida, mis veel võõramaiste juurdemeelitamisest rääkida.

  2. 2 merxs 13.02 2007, 17:53

    siinses ülikoolis (Lyonis) on küll nö valgete prantslaste kõrval kõige rohkem just asiaate.

  3. 3 Heler 14.02 2007, 9:16

    Ma ei saanud vist päris hästi teemale pihta. MIKS meil ikkagi hiinlasi vaja on? Et nad meie kõrgharidust rahastada aitaksid?
    Eestit ja USAd ma muidugi ei võrdleks selles suhtes, sest USA on (mitte küll põliselanike vabal valikul) rahvuste supipott, aga Eesti on vanamoodne Euroopa rahvusriik. Niipalju kui mina olen kuulnud ja kasvõi siinsamas blogis lugenud, ei ole see ühelegi Euroopa riigile head teinud (või on halba vähemalt sama palju teinud kui head), kui neile suur ports võõramaalasi sisse kolib.
    Nii et minu jaoks jääb selle loo algne idee vaieldavaks. Miks peaks pingutama, et asiaadid Eestisse koliksid? Ja ma oma meelest ei ole rassist, mul pole ühegi asiaadi vastu konkreetselt midagi. Olen realist. Missugust kihinat see ühiskonnas tekitaks ja kas meile on seda vaja?

  4. 4 ... 14.02 2007, 21:08

    Ei saa kahjuks üldse aru, mida selle jutukesega öelda tahetakse. Ise kahtlustan, et süüdi on doktorikraadi puudumine…

    Et eurooplased Aasia turul kätt proovida saaks, tuleb kõigepealt sealt karjade kaupa üliõpilasi sisse tuua? Või aitab see lihtsalt maailma suurimate (parima sigimisvõimega) rahvaste hingeelu paremini tundma õppida ja silmaringi laiendada?
    Kes vähegi asjaga kursis, teab, et “kommunistliku” Hiina koolisüsteem (kesk-ülikool) ja ühiskond on suureski osas üles ehitatud kapitalismiga head läbisaamist silmas pidades – see tähendab: numbrid, majandus, keeled (loe: inglise keel). Nad oskavad ja tahavad äri teha. Sama käib ka India kohta, kus lisaks inglise keelt (üks riigikeeltest) mitteoskavad inimesed arvatakse automaatselt harimatute hulka. India ja Hiina sisenevad Lääne turule, mitte vastupidi.

    Silmaringi laiendamisest…
    “Mis iganes küsimus võib meid hetkel vaevata — kui suur on Shanghai elanikkond? Kas Pekingis on keskkoolis õppimine tasuta? Milline on palgatase Mumbais? Milles probleem — küsi oma kontorikaaslaselt. Ja kui sinu kontoris ei juhtu ühtegi hindut olema, siis järgmises on kindlasti kohe mitu.”
    Saan aru, et nende näidete näol on tegemist nö. ilukirjanduslike liialdustega, aga proovin siis samas stiilis jätkata…
    MIS HEA PÄRAST mul neid teadmisi üldse vaja on? Puhtjuhuslikult oskan kõigile neile küsimustele küll vastata (tõsi, ei tea Mumbai üldist palgataset, vaid ainult IT sektori palku, mis on muide veidi madalamd kui Delhis ja Bangalores).
    Aga isegi kui ma ei teaks, mis takistaks mul neid andmeid vajadusel otsingumootori või piirkondlikust jututoast leida (tõsi, Hiina puhul on viimane variant raskendatud)? Igal juhul parem kui mingite jaburate küsimustega oma (või mis veel hullem: võõraid) kontorikaaslasi tülitada?

    —-
    Lisaks häiris soovitus Euroopa Liidu “osariigistumis-poliitikale”. USA ja Euroopa Liit ei ole kuidagi võrreldavad… või noh… tegelikult vist ikka on – üks ON riik ja teine EI OLE.

  5. 5 andry 17.02 2007, 0:36

    Hea Ott

    Saan ma õieti aru, et sa pead inimkontaktide kaudu saadud informatsiooni usalduväärsemaks kui näiteks neti teel saadut. Ja et küsimine inimeselt võib viia omakorda uute kntaktideni.

    Muide, käisin täna just ühes aasia restoranis (on meil selline hiina-india söögikoht siin Rakveres, Virma nimeks. Korra nägin kokka – meeter 60. suurte säravate silmadega, tõmmu tõmmu tõmmu.

    Alles pärast tuli pähe, et oleksin võinud küsida, et U know, mul on kapis üks ingverijuurikas, enam teed ei viitsi sellega keeta, kuhu toidu sisse see kõige õigem oleks.

  6. 6 Ott Toomet 17.02 2007, 8:20

    Just. Kuigi usaldusväärsus ei olnud mul mõttes.

    Ja veel — võõraste käest on raskem küsida ja võõrad ei viitsi sulle vastamiseks niivõrd pingutada.

    Eestis (ja üldse Ida-Euroopas) on asjad halvad. Võibolla ei suuda siinsed majandused (nende innovaatilisem osa) Aasia-sidemeid õieti millekski kasutada. Aga ma siiski arvaks, et päris nii halvad need asjad nüüd ka ei ole.

    Euroopas on sisserändajatega probleeme. Nõus. Aga kas see muudab minu väite — sidemed on olulised — valeks? Lugesin äsja Aasia päritolu ameeriklaste kohta, nende keskmised näitajad (s.h. haridus ja sissetulek) on keskmiselt valgetest paremad, kui hajuvus on suurem (s.t. on rohkem ka vaesust). Euroopa kohta ei tea.

    Ma ei saa aru mida tähendab, et “Hiina ja India sisenevad lääne turule, mitte vastupidi”. Mõlemas riigis on ju tohutult Euroopa allhanketööstust, ning mõlemasse riiki ka eksporditakse tohutult. Kas Sa räägid negatiivsest kaubandusbilansist?

  7. 7 ... 17.02 2007, 11:58

    Ma ei saa aru mida tähendab, et “Hiina ja India sisenevad lääne turule, mitte vastupidi”

    Soovitan kogu lõigu läbi lugeda. Mõte oli selles, et need maad ootavad ise avasüli lääne ärimehi oma koduselt sooja embusesse – mängureeglid on samad (mis läänes), suhtumine “äritegemisse” on sama (mis läänes), keel on sama (mis läänes)…

  8. 8 maretw 19.02 2007, 11:37

    Tegelikult selline oma-mees-Havannas efekt tekib palju ligemate maadegi puhul ja vaatamata valguse kiirusega liikuvatele bittidele eelistatakse otseseid kontakte, eriti lõuna poole liikudes.

    Vaatamata kultuurilisele lähedusele võrreldes Hiina-Indiaga armastatkse ka “kodustatud” baltlaselt asju üle küsida. Näiteks paar aastat tagasi valmis treitud kohalik miniseep Matroesjkas (Eestiski teist vist näidatud?), mis pani isegi mu kolleegid, kes on igati kursis Baltimaade majanduse statistilise taustaga, küsima, et ega elu Leedus siiski nii hull ei ole. Ei ole ning olgem ausad, sobivad kulissid ja miljöö leiab eelarvepiirangute juures vabalt ka Charleroist.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: