Lapsed pole kangelastegu

Gigantne täispuhutav kurg välisukse kohal kõrgumas, lisaks aknal peaaegu kogu päikesevalgust varjutav suur helesinine ja roosa kiri HOERA! Naabritel on kaksikud sündinud. Ei lähegi palju aega mööda, kui meie postkasti potsatab armas kaart ja kutse beebisid kaema minna.

Traditsiooniline vastsündinu külastuse programm Hollandis on väga lihtne. Vaadatakse lapsuke üle ja süüakse roosa või helesinise suhkrupuruga ülepuistatud võisaiakuivikuid. Seekord siis topelt ja mõlemat värvi. Hollandlastel on säilinud hulgaliselt tervet talupojatarkust ja enamasti ülearu ei emotsioonitseta. Lapsesaamine on loomulik sündmus. Seega olgu ka kingitused praktilised. Minult on tellitud nii lutipudeleid, sipukaid kui rahaannetust esimese jalgratta ostmiseks. Igatahes on out kasutud karvased lelud ja peened sitsi-satsilised riided.

Kõik eelmainitu ei erine ju palju Eesti lapsemajandusest. Küll aga järgnev jutt, mis enamuse mu eesti sõbrannasid (eriti need, kel lapsed olemas või tulemas) väga endast välja ja rünnakule viib. Nimelt on Holland pindalalt veidi väiksem kui Eesti ja rahvaarv seejuures 16 miljoni ringis. Seega pole raske arvata, et olud on pehmelt öeldes kitsad. Ja “maa tuleb täita lastega” siin populaarne loosung pole. Sest maa ongi täidetud juba. Üldlevinud on arvamus, et üle kahe lapse saada on vastutustundetu – seda nii nende sündivate laste kui juba olemasolevate kaaskodanike suhtes. Ja paljud paarid, kes otsustavad (erinevatel põhjustel) lapsi mitte saada, pole kummalised paariad ja nende valikut mõistetakse.

Eelmainitud mõtteviis pole väga levinud nn “hollandlaste” hulgas. Umbes miljon sisserännanut (põhiliselt kolooniatest Surinamis, Marokos, Indoneesias jne) usub endiselt, et mida rohkem seda uhkem. Kuigi ka nende hulgas on viimasel ajal märgata moodsama perestruktuuri levimist.

Valitsuse poliitika muidugi sõnades nii konkreetselt lastevaenulik pole. Kuid seadused räägivad siiski enda eest ja selget keelt. Sünnituspuhkust saab kokku napid 16 nädalat (või peaks ütlema koguni, sest Austraalia 6 nädalaga võrreldes on tegemist lausa priiskamisega:). See puhkus tuleb ise oma äranägemise ja enesetunde järgi jagada enne ja pärast sünnitust. Sel ajal maksab tööandja täispalka. Ja niikaua säilib töökoht. Enamus tulevasi emasid muidugi pikendab kodusolemise aega paari nädala võrra varem välja võtmata jäänud puhkuse arvelt. Aga see on ka kõik.

Nii traagiline kui see ka esmapilgul tundub, on enamus naisi olukorraga üsna rahul. Nad ei tahagi kauem kodus olla. Või need, kes tahavad jäävad professionaalseteks koduperenaisteks aastateks.

Enamus naisi käib tööl peaaegu sünnituseni, et pärast lapsega kauem kodus olla. Seetõttu kohtab kostüümides lapseootel töömesilasi kõikjal ja rasedust ei peeta haiguseks. Nad sõidavad tööle punnis kõhtu jalgrattale hiivates, tihti teine laps pakiraamitoolil. Ja pole veel kedagi suure kõhu või muude hädade pärast virisemas kuulnud. Nii nagu rasedus, on ka sünnitus loomulik ettevõtmine, mis väga sageli leiab aset kodus. Enamus normaalse rasedusega naisi tahab ja sünnitabki kodus, koos ämmaemandaga muidugi. Üks mu tuttav plaanis lausa ise oma kätega lapse vastu võtta ja ka nabanööri ise lõigata. Feminismi kõrgeim tase?:)

Tööleminek tähendab, et lapsele tuleb leida hoidja või siis panna laps mängusaali. Paljud naised valivad kombinatsiooni mõlemast ja lisaks töötavad ise vaid osalise koormusega. Kõige traditsioonilisem variant on, et nii ema kui isa töötavad neli päeva nädalas ja on ühe päeva beebiga. Ülejäänud kolm päeva jagatakse siis mängusaali ja hoidja vahel.

Kergendus saabub, kui lapsed lähevad kooli. Koolikohustus algab, kui laps saab nelja-aastaseks. Ja ei ole vaja oodata 1. septembrit, vaid kooliaasta algabki sünnipäeval. Kooliga on aga omamoodi trikk, nimelt lõpevad tunnid kas kell 12 või kell 3 päeval. Aga enamus tööandjaid muidugi nii varase õhtale minekuga ei nõustu. Siis tuleb jälle kombineerida: lapsehoidja või nn. pikapäevarühm.

Lapsehoidja ja pikapäevarühm aga maksavad. Enamasti kulub selleks ca 500-800 EUR kuus. Ja riigilt ei ole mingit armu või kompensatsiooni loota (va päris vaesuspiiril peredel). Seega jäävad paljud emad koju, sest keskmine palk osalise ajaga töötades on ca 1300 EUR ringis (olenevalt tööst muidugi) ja teeb töölkäimise mõttetuks.

Kooliga seoses veel üks eripära. Nimelt käivad lapsed kuni ca 12 aastani kodus lõunal. See tähendab, et neile tuleb kooli järgi minna ja nad koju tuua. Ja seda sugugi mitte selleks, et nad tervislikult sooja toitu sööksid. Süüakse ikka võileibu. Õige hollandlase tunneb ära sellest, et ta sööb lõunaks 2 viilu võileiba 1 lõigu juustuga. Ja seda juba maast-madalast. See tähendab, et lapsevanem jookseb töölt lõunaks koju ja pärast jälle tagasi. Kõike seda põhjendatakse sõnaga “traditsioon”. Eks traditsioon ajast, mil lapsed taludest koolis käisid ja eranditult kõik emad kodused olid. Pole vist vaja mainida, et enamus praeguseid lapsevanemaid sellest korrast vaimustatud pole.

Seega pole siin vastsete emade ümber sellist kangelaslikku rahvuse edasiviimise oreooli kui Eestis. Küll aga imetlen mina siinseid naisi, kes kõigele vaatamata siiski selle sammu astuvad. Ja siis ainult sel põhjusel, et nad lapsi armastavad ja tahavad. Loodetavasti saan isegi kunagi Hoera! (või hoopis Hurraa!;) sildi aknale riputada!

14 Responses to “Lapsed pole kangelastegu”


  1. 1 maretw 2.02 2007, 13:39

    Eks varajaselt tööleminekul ole vähemalt üks pluss – tööandjad ei vaata noori naisi õudusega ja mõtle, millal ta rasedaks jääb. Omadest kogemustest pean ütlema, et jalgrattaga on “kõrgrasedana” palju mugavam liigelda, kui omal jalal.

    Koolikohustus 4-aastaselt? Ehk lihtsalt lapsed võetakse vastu “kooli” alates 4. sünnipäevast. Minu mäletamist mööda algas kohustus 5-aastaselt ja kui juuksekrava lõhki ajada, siis ei tohiks ka Hollandis olla koolikohustust vaid õpikohustus :D

  2. 2 Margot 2.02 2007, 15:08

    Minu teada on just tegemist koolikohustusega st. et kohalkäimist jälgitakse rangelt ja näiteks puhkusereisile minek kooliajast nõuab kirjalikku vanemate taotlust direktorile. Ja need lapsevanemad, kellega olen rääkinud kurtsid küll, et päris tüütu on oma plaane kõigest 4. aastase koolijütsi järgi seada. Selline karm kord on alles suht värske (ala paar aastat) ja tingitud sellest, et nn. “hollandlased” oma võsukestega pooleks aastaks Surinami või Marokosse ei putkaks. See oli mingi aeg väga suureks probleemiks. Võib arvata kui keeruline on pärast nende laste integreerumist otsast alata.

    Siinsed eestlasest lapsevanemad ka selle korraga hädas, sest koolivaheaeg ainult juuli lõpust septembrini. Ja nii tuleb kahjuks enamasti jaanipäevast loobuda:(

  3. 3 maretw 2.02 2007, 16:58

    Kohe kindlasti ei tähenda õpikohustus, et vanemad saavad lapse koju kätta, kui pähe tuleb. Vanem peab alati suutma tõestada, et ta oma kohustust täidab ja ma kardan, et lennukipiletid St. Maartenile ei lähe tõestusmaterjalina hästi läbi :) Lihtsalt on võimalik ka last kodus harida või talle omal käel haridust organiseerida, aga see tähendab siiski avalduste täitmist ja haridusametnike kontrollkäike jms. Seepärast juuksekarva-jutt. Aga vähe nutikamatel koolijutsidel on vanemate fraasile “koolis peab käima” hea vastuargument.

  4. 4 marism 4.02 2007, 1:13

    Kodus sünnitamisega Eestis on vist nii, et see on populariseerumas ja eriti teise lapse sünnitajate hulgas. Samas on see ikkagi risk ja seda suurem, et siin valitseb veel olukord, kus hädaabisse helistades võib saada vastuse, et pole autot mida appi saata. Sellist riski on emana raske võtta. Pealegi on lisaks valitsuse poolsele toetavale seisukohale vanemahüvitisele näol Eestis ka väga innovatiivsed sünnitusmajad ja nendes üha populaarsem ka aktiivsünnitus. Sellejuures aga pole mina küll tunnetanud rahvuse edasikandmise oreooli. Pigem toimib kõik siin nagu see võiks toimida ülerahvastatud Hollandis. Suurem osa 25-30 aastastest tuttavatest on lastetud. Sündivus on endiselt negatiivne ja veel negatiivsem ühiskonna suhtumine vastsetesse emadesse.

  5. 5 katt 5.02 2007, 13:12

    kõik hollandi 4-aastased peavad käima koolis selleks, et ärakäinud marokolaste taasintegreerimisega vähem vaeva oleks??? ja millised on sanktsioonid, kui lapsevanem koolikohustusele vilistab? rahatrahv? vangla? ühiskondlik töö? väljasaatmine?

    eesti sünnitusmajades levib aktiivsünnitus ja seepärast pole meil kodussünnitust vaja? kuidas hollandis kodus sünnitatakse? ämmaemanda kaasatoodud kokkupandaval sünnituslaual korralikult selili?

  6. 6 Kärt 5.02 2007, 19:25

    päris karm. aga see on ilmselt kõigi tulevik. merevee taseme tõus ja rahvastiku kasv Maa vaesemates piirkondades tingib ükskord mingil määral ökofashismi tekkimise niiehknii. Ja omavahel öeldes on see parem variant kui praegune lapsvanemate lapsepõlve pikendamine Eestis – stiilis, saa laps aga ära sa millestki loobu…

  7. 7 Krisssu 6.02 2007, 13:44

    Koolikohustus Hollandis ei alga 4-aastaselt, vaid sa võid ta kooli panna 4-selt. Laps peab koolis käima 5-aastaselt! 4-aastasega võid sa veel puhkusele minna, kui isu tuleb jne.
    Ja koolid algusaastatel on väga mängulised ja lapsesõbralikud, kuigi kooli ajad sakivad töötavatele emadele.

  8. 8 andry 7.02 2007, 8:41

    Väga tore ja asjalik tekst, sain palju uut teada.
    Üllatas, et hollandlased nii talupoeglikud on.

    Kõiki mõtteid esitada ei jõua, aga eriti sümpaatne tundus, et rasedus on loomulik. Õige ka. Ja rase naine on nii ilus, mul läheb alati tuju heaks, kui titeootel emmekest kohtan kusagil.

    Tegin muide Mailis Repsiga intervjuu kunagi, kui ta teist last ootas. No küll mul oli palju kurje küsimusi kaasas. aga ei suutnud neid esitada. ta oli nii Madonna.

    Lapsevanema päevaplaani sättimisest 4 aastase jõmmi järgi. Siin on pingepunkt. Jah, talupojakultuuris on laps nagu loom, peab ise enda karjatamisega hakkama saama.
    Tänapäevases Euroopa kultuuris on laps täisväärne ja arvestatav ja kõikide õigustega isiksus. Jah, 4 aastase või veidi vanema isiksusega koos elada pole kerge. Aga huvitav ja rikastav küll.

    Näiteid Eestist:
    http://karratumma.blogg.com
    ja
    http://iiida.blogspot.com

    Rõõmsat jõudu

  9. 9 Margot 13.02 2007, 17:42

    Tegin veelkord küsitluse tuttavate lapsevanemate hulgas ja sain erinevaid vastuseid oma küsimusele. Vabandan ebatäpsuse pärast, ongi õige, et ametlikult PEAB laps koolis käima alates 5 a. Aga enamasti ei vaadata hea pilguga ka 4. aastase tihedale puhkusegraafikule:) Tundub, et kooliskäimise kontrollimise rangus erineb kooliti. Mida Amsterdamile (den Haagile) lähemale seda rangem. Teoreetiliselt võib lapsevanemat reshiimi rikkumise eest karistada rahatrahviga.

    Ja tuli välja, et lisaks nn. “hollandlaste” pikkadele puhkustele Marokos, Türgis ja Surinamis on probleemiks ka väga jõukad (tihti hilises eas lapsevanemaks saanud) kodanikud. Nimelt on nad juba aastaid kõvasti tööd teinud ja arvavad, et puhkusenädal kulub ära iga kuu. Seega tuleb kaitsta ka nende lapsi lodevaks muutumise eest.

    Mina isiklikult arvan küll, et ei jää need mudilased (olgu siis 4, 5 või 6 aastased) rumalamaks kui nad näiteks 3 kuud suvisel ajal maal vanaema juures puhkavad. Mulle tundus isegi omal ajal see Eesti koolisüsteemi reform (kooli alates 6. eluaastast) kuidagi julm. Kahju, et lapsepõlv aina lühemaks jääb. Aga samas ajad muutuvad ja eks neid maavanaemasidki jääb aina vähemaks…

  10. 10 andry 1.03 2007, 17:32

    Lapsepõlve lühendamine, taas jube oluline teema.

    Aeg ajalt kohtab Õpetajate lehes näiteks kiidulaulu Jaapani koolisüsteemile. Et Jaapani lapsed eristavad kümneid värvitoone, mida eurooplase tömp silm ei mörka. Et Jaapani lapsed on kuulekad ja viisakad lausa ideaalini. Ja et Jaapanis minnakse kooli 5 aastaselt.

    Aga mida seal imestada. Jaapani ühsikond on ju niivõrd hierarhne, nende keelegi on kümneid tasandeid. Yakuza alam liige ei räägi oma pomoga iial samas keeles, mida kasutab kaasyakuzaga rääkides.

    Ning viimase aja Jaapani kultuur on tehnoloogilise tsivilisatsiooni tipp. Tehnoloogia aga tähendab, et masinaid ja nende osi on võimalik omavahel valutult vahetada.
    Ka ühsikonnas, selle rühmi ja nende liikmeid saab vahetada.

    Et Eesti lapsed nii kaua suvel puhata saavad, et alles 7selt kooli lähevad, siit vaatab mu meelest vastu põhjus, õigemini üks põhjustest, miks eestlasi sügava sisekaemusega rahvaks peetakse.

  11. 11 Hollandi mamps 12.03 2007, 0:34

    Sattusin kuidagi kogemata ja hilinenult neid kommentaare lugema.
    Aga ütlen ikka. Margotile: kõik on õige. Aga koolikohustus algab
    ikka 4-aastaselt, tegelikult juba kolm nädalat varem (aga soovitava
    iseloomuga), kui laps poole päeva viisi kooli “harjuma” viiakse.
    See ei ole kohustuslik, aga ei tea kedagi, kes seda oma lapsega
    teinud ei oleks. Ja kui laps 4-aastaseks saab, võib ta esimesed kolm kuud ainult hommikuti käia ja peale lõunat kodus tudida. Koolist põhjuseta puudumise eest on ette nähtud rahatrahv vanematele (mis on 50.-€ lapse pealt päevas). Seadused on siin kõikjal samad, kooli geograafilisest asendist olenemata. Ja üha enam kasutavad lapsevanemad võimalust, et lapsed söövad kella 12.00 – 13.00 koolis.
    See nn. “overblijf” on juba aastakümneid siin tavaks. Sellest aastast seadus lisaks, et töötavatele vanematele on kool laste vastuvõtuks avatud 7.00 kuni 18.00. Aga see on küll juba tasuline.
    See rikaste pikkade puhkuste jutt Surinamis või Indoneesias või kus iganes,on küll jama. Puhata tahetakse just odavuse pärast väljaspool
    kõrghooaega (kuhu just koolivaheajad kuuluvad), et eelarvest poolt säästa. Ja Kattile: kõige tavalisem hollandi naine (keda ei ole mingite komplikatsioonide pärast haiglasse määratud), sünnitab, jah,
    oma kodus ja oma voodis. Ja ämmaemand tuleb ka, aga enne helistab paar korda ja küsib kui kaugel asi on. Sest sünnitajaid on palju ja passida niisama kõrval ei taha, tuleb ikka ainult sünnituse ajaks.
    Kõik on hästi ära organiseeritud: rasedusest tuleb teatada kindlustusfirmale ja paar kuud enne sündmust tuleb suur kast koju, kus kõikvõimalik vajalik pudi-padi sees nii mammale kui lapsele. Aga tööandjale tuleb teatada rasedusest kaheksandal rasedusnädalal, vastasel korral võib juhtuda, et kaotad töökoha. Selle kohta on päris omaette mahukas seadus kus kõik osapoolte õigused ja kohustused kirjas.
    Hollandis on suur lastekultus. Lapsed on siin loomulik elu osa, mitte küll kangelastegu, aga alati tähelepanu keskmes ja ülihinnatud.
    Kured-roosad-helesinised-kaunistused on üks viide sellele, et maailmale teada anda uuest beebist ja külalised-imetlejad uksega mööda ei paneks.

  12. 12 matrifen withdrawal symptoms 9.05 2013, 9:29

    My partner and I stumbled over here by a different page and thought I might
    as well check things out. I like what I see so now i’m following you. Look forward to checking out your web page repeatedly.

  13. 13 powder coating business for sale florida 28.05 2013, 0:50

    Please let me know if you’re looking for a article author for your blog. You have some really good posts and I feel I would be a good asset. If you ever want to take some of the load off, I’d really
    like to write some content for your blog in exchange for a link back to mine.

    Please shoot me an e-mail if interested. Thanks!

  14. 14 Nick 19.07 2013, 0:14

    I get pleasure from, result in I discovered just what I used to
    be having a look for. You’ve ended my 4 day lengthy hunt! God Bless you man. Have a great day. Bye


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: