Kas teab seadus, mis on headus? 3. osa

Eelmises osas: eesti mees kolis Rootsi ja läks tööle ullikeste külla.

Erik. Mu patsient. Mu õpilane ja mu õpetaja. Sõber. Milline see mees oli? Mees, kes sundis mind iseendaga sõtta minema. Ja õpetas. Ühegi sõnata.

Vanus 27
Diagnoos: Autism
Kasv: 182
Kaal: 73

Mitte sellepärast polnud kaalu nii vähe, et teda näljas peeti või nii. Puuetega inimeste kohta öeldakse USA-s poliitiliselt korrektses keeles „alternatiivselt andekad”. Erik seda ongi (kasutan olevikku, sest ta on kindlasti elus ja alternatiivselt andekas edasi, ehkki mul pole ta käekäigust muud aimu peale rõõmsate unes trehvamiste).
Eriku andekus oli sport.

Ta kehal polnud grammigi rasva. Laiad õlad, hästiarenenud pikk säärelihas, tugev ja tihe reis, lai õlavöö. Tean seda, sest pidin igal hommikul ta vanni panema ja duši all üle pesema, dušikinnas käes.
Ta sportlikkus oli sellisel tasemel, et temaga oleks võinud paraolümpia vastupidavusaladel puhta töö teha.

Ainult et Erik oli autist. Tumm, kontaktivõimetu. Öelda talle, et mees, vaata, kui see püstoliga onu teeb paugu ära, siis pead sa jooksma 25 staadioniringi, no seda oleks olnud võimatu talle selgeks teha. Ja eriti keerukaks muutis igasuguse võistlemise see, et Erikul oli järgmine kena komme.

Kujutage ette suusatajat. Sõidab nõtkelt ja kindlalt ja visalt, tehniliselt ka kobe igati, no näita või telekas Mae ja Veerpaluga kõrvuti. Ainult et seda imelist suusameest haarab iga veerand tunni tagant veider tung – ta peab end pöörama 360 kraadi ümber oma telje. Tegema täisringi nagu mingi kahejalgne isehakanud maakera.

Kujutage teda ette seda tegemas. Suusad jalas, lapp-lapp-lapp pööramas. Vasak suusk ees, siis parem järgi, siis vasak ja jälle pare.
Oma täispöörde tegi Erik ära vähem kui poole minutiga, kui heas hoos oli.

Suvel oleks temaga võinud (vaimsete)  invaliidide Tour de France´il sõita ja võita. Poisi tase oli nii kõva, et… Vahest järgmine näide seletab midagi, mu armas lugeja.
Majas, kus me Erikuga elasime, oli kaks ratast, üks korralik meestekas ja teine selline kokkupandav, kõrge lenksuga ja pisikeste ratastega ja väga viletsas tehnilises korras.
Tegelikult oli esimene mõeldud Erikule ja teine tema hooldajale. Aga sõitmas käisime vastupidi, Erik kitsejalaga ja hooldaja mustangiga. Sest oleks hooldaja ise pisikeste ratastega tiira-taara võtnud ja Eriku korraliku ratta selga lasknud, oleks Erik sellega sõitnud maha 100 kilomeetrit suunas X.
Lisaks ikka seesama võitmatu tung. Mis ratta seljas avaldus sel moel, et tuleb ratas kinni pidada, hargi peale toetada ja siis ussi kombel osavalt rattaraamist läbi pugeda. Nii iga kolme nelja kilomeetri tagant.

Tõeline maiuspala telekommentaatorile, kas poleks?
Spordikommentaatori hääl: „Ja Rosenqvist toetab osavalt ratta hargile ja alustab pugemist. Läheb ilus… oi oi oi mis juhtus, pluusinööp jäi ketikaitse taha kinni! Kuid ta ei anna alla, nii, puges läbi ja juba ta ongi sadulas ning väntab nagu pöörane ja laup on temal higine ja ninake kuldkollane.
Liidritegrupil õnnestus küll vahepeal ette rebida, kuid vahe väheneb kiirelt, Rosenqvist on küürus lenksu kohal ja tallab täiega, tallab täiega, vahe väheneb…”

Erikul oli siiski autisti kohta üks haruldane omadus. Tavaliselt sellise puudega olevused ei fikseeri oma pilku. Süües nad küll vaatavad oma taldrikule (enamasti oskavad nad, ka kõige karmimad juhused nende seast, ise süüa, aga on neidki, kes ei oska) või kui midagi magusat anda, siis nad jõllitavad kommi, silm suur. Aga üldjuhul nad ei vaevu (loe: ei saa, ei oska, ei jaksa, ei suuda – ma ei tea, mis oleks õige variant, mis tõde tabaks).

Erik aga vaatas sulle otsa.

Sama läbinägevalt ja pikalt, nagu ütleme, vana juudi tohter, kes teab inimkehast kõike, olgu see sünnitamine või ninakarvade eemaldamine.

Vaatas igasuguse emotsioonita. Piinlikkuse või elevuse või soovita midagi silmade kaudu öelda. See ongi autismi põhipuue – suutmatus tunda.

Kui mulle antaks valida, kas olla puujalaga (sülitan kolm korda üle õla, ptüi-ptüi-ptüi, ebausklik nagu ma mõnikord olen) või mitte tunda, ma valiks esimese. Aga sina, lugeja?

II

Lisaks Erikule õppisin tundma vähehaaval ka Rootsi kuningriigi igapäevaelu.
Kas te olete kunagi Eestis bussis või trammis kontrollile vahele jäänud?

Mu isikliku tütrega juhtus see mõned päevad tagasi. Näppan siinkohal lõigu ta blogist: http://www.universuselu.blogspot.com/

Kristel käis minu pool Tallinnas. Lahkuminek oli meil küll veider. See toimus bussis nr 18 Järve ja Hallivanamehe peatuse vahepeal, kui mind pileti puudumise tõttu bussist välja tariti ja Falcki patubussi lükati.

Kirjutasin alla kõigile neile dokumentidele: mis paradoksi, vabandust – paragrahvi – alusel mind, ühiskonna heidikut, süüdi mõisteti. Haledast häälest ja kutsikasilmadest polnud kasu.

Kirjutasin väriseva käega seletuskirja: “Üäääääääääääääää ma lihtsalt unustasin!”
Iseenesest kaalutletud ja sulaselge vale, kuid sellistel momentidel hakkad ka ise oma valesid uskuma. Ja kogu see piinlik ja ahastav protsess paneb inimest tundma, et jah, olen teinud pattu. Andke mulle andeks! Palun andestage!

See plika, ühiskonna hälvik, anoomia, grupist väljajääja; plika, kes ei maksa makse, kes harib end riigi kulul ja ei käi tööl; plika, keda peavad üleval kõik need inimesed selles bussis, kes on raha kulutanud pileti ostmisele; plika, kes takistab Eesti vabariigi harmooniat.
Kas sellist noorust me tahtsimegi?!
Kes kasvatab neist loomadest korralikud jätkusuutlikud inimesed?!
Kas seesama plika võib üldse kunagi olla korralik pereinimene?
Ehk peaks temalt vanemlikud õigused juba ette ära võtma? Vastutustundetu!
Ja siis sellesama plika sarnased inimesed kirjutavad ajalehte, et bussid haisevad, et riik ei hoolitse nende eest. Kuid tegelik probleem on neis endis! Kui iga säärane inimene maksaks korralikult oma bussipiletite eest, oleks bussipargil palju rohkem raha, et luua paremaid tingimusi!

Mina ise olen paar korda Falcki patubussi jänesehaaranguid üle elanud paar korda. Esimene kord pidi mul süda seisma jääma.
Bussi uksed lähevad mingis suvalises punktis kahe peatuse sahinal suhinal lahti, sisse kargavad mundrites tädid ja onud, kes vilunult ja kiiresti hõlmavad kogu bussi ning strateegiliselt eriti tähtsad kohad – kompostrid, et keegi õnnetu viimasel sekundil enne kontrolli oma talongi ära plõksida ei saaks.

Aga hullematki olen näinud. Kord Lasnamäelt kesklinna sõites tuli jäneseid trammi otsima üksik kontroll. Viiekümne kanti turd meesterahvas.

Ja leidis ühe neiu. Tegi talle trahvi ära ja siis hakkas pihta see, milleks ta tegelikult oma tööd tegi.
Mees jäi neiu juurde seisma, tema pingi kõrvale ja hakkas kandva ja kõlava näitlejahäälega neiut mõnitama: „No nii, et siis ei ostnud piletit! Et meelest läks ära, jah!? Teistel kõigil siin trammis oli meeles, aga teil ei olnud, jah? Vaadake, inimesed, vaadake seda, tal ei ole meeles piletit osta. Vaadake!”
Neiu istus kangestunult ja krampis, tramm sõitis, ta ei saanud uksest välja ka hüpata, et häbi eest põgeneda.
Mees jätkas:” No vaadake teda. Jänes! Millised kõrvad! Millised pikad jänese kõrvad, vaadake kõik!”
Eks rahvas vaatas ka, minagi teiste seas, kes ma trammi tagapool seisin. Aga mul ei pidanud närv vastu, läksin mehe juurde, koputasin talle õlale, ütlesin: „Kuule, aitab küll. Tegid trahvi ära, siis tegid, aga lõpeta mõnitamine, eks ole.”

Mees pööras end ringi, vaatas mulle otsa, tramm oli jõudnud Laste Maailma peatusesse, mehe silmis välgatas kuri rõõm ja ta lausus:” Lähme maha.” Võttis mul veel varrukast kinni, et ma kindlasti kaasa tuleks.

Läksime maha, astusime kõnniteele. Jäime vastastikku seisma, mees pani käe taskusse, võttis sealt midagi, vajutas kliks mingit nuppu ja sahh kargas ta peopesast välja nuga. „Tahad sa midagi öelda või!”

Täpselt nii see oli. Siin ei liialda ma kopika eestki.

Taipasin, et kui ma nüüd grammigi hirmu välja näitan võid juhtuda teab mis. Ja suutsin naerma hakata. Ja saatsin mehe kokkuvõttes perse.

Aga mees ronis nüüd hoopis siia Euroopa blogisse.

Järgmises osas siis sellest, mis tunne on aga Rootsis rongikontrollile vahele jääda.

Pai-pai, armas lugeja, kes sa viitsisid selle jutu läbi lugeda!

5 Responses to “Kas teab seadus, mis on headus? 3. osa”


  1. 1 orants 21.01 2007, 17:55

    Tere Andry,

    pole veel kõiki Sinu kirjutisi läbi lugenud, võtan nendeks veel aega.
    Tahtsin mainida, et juhul kui sul on võimalus homsel päeval külastada Tallinnas Kaja kultuurikeskuses mu fotonäitust, siis oled teretulnud. Homme on viimast päeva veel, õhtul 7 ajal lähen võtan ta maha.

    kõike head

    õpilane Aron :)

  2. 2 andry 22.01 2007, 3:19

    Armas Aron

    See on väga hea, et Sa kõiki mu kirjutisi läbi pole lugenud, ja jumala pärast ära Sa selleks küll aega võta, sest suurem osa neist on kiirustades tehtud pask;)

    Sinu näitusest ma tean hästi, ja mul on väga kahju, et ma sinna oma silma rõõmustama ei jõua. Aga üritan Sulle mõne Tallinnas käimise ajal külla tulla, siis vähemalt arvutist näitad üle.

    Tervita õde ja venda, ema ja isa ja kõiki klassivendi, keda kohtama juhtud.

    Ja ära palun nimeta end mu õpilaseks. Sama hästi võid end mu õpetajaks nimetada, koos Varro, Rama, Kristjani, Andrease jne jne.

    Oleme lihtsalt suht kenad inimesed, niivõrd kuivõrd see meil õnnestub.

  3. 3 orants 22.01 2007, 9:41

    Ma suutsin ikka enne Sinu hoiatust kogu selle kraami läbi lugeda, päris hea pask oli :) (good shit)
    Näitusega tegelikult läheb nii, et umbes kuu aja pärast jõuab ta Tallinnasse ühte kohta tagasi, vahepeal läheb käib ta Pärnus. Eks ma annan Sulle hoiatuse kui ma Tallinna püsti ajan ta jälle.

    Okei, ma proovin edaspidi mitte Sind sildistada :)
    Igatahes need olid parimad ajad kooliteest, kus Sina olid kõrval.

    Näeb.

  4. 4 sukelduja 23.01 2007, 6:02

    Need falki kontrollid on jumalast rõvedad, näiteks minu sõbranna kardab bussiga sõita

  5. 5 Helje 19.05 2009, 11:23

    Hmm,.. mis edasi on saanud?


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: