Sookvootidest nii ja naa

Aasta vahetumise ümber kuulis kuningas Albert II uusaastakõne kõrval palju belglasi ka uudist 1. jaanuarist kehtima hakkavast sookvoodist, mis kehtestab Teadusuuringute fondi (FWO) komisjonide liikmetele minimaalse sookvoodi 1/3. FWO jagab umbes 100 miljonit eurot aastas, aga organisatsiooni komisjonidesse kuulub ainult 11% naisi ja nende komisjonide kokkupanekumehhanismi kirjeldab pigem “old boys network” ehk liikmete valiku alused olid üldse pigem hägused. Vastuseks kriitikutele, kes viitavad suure hulga ebakompetentsete tibide karjäärivõimaluste avardumisele, siis kvoot kehtib ainult juhul, kui kandidaat omab vajalikku kvalifikatsiooni.

Ennekõike loodetakse sookvootidest otsuste mitmekesistumist ja ka naissoo esindatuse suurenemist akadeemilises maailmas. Kui praegu on üle poolte tudengitest tüdrukud-naised, siis assistentidest moodustavad nad 40% ja lektoritest ainult 8%. Paljud naised “kaovad ära” peale doktorantuuri, sest lastesaamine ja pere nõuab oma. Seega ei ole sookvoodid kindlasti ainus vajalik toetav süsteem naiste kaasamiseks akadeemilisse otsustustippu, aga tõkked on ilmsed ning loodetavasti mõjutab nõue vähemalt inimeste suhtumist, mis konventeerub ka reaalsusse.

Tegelikult ei ole see sookvoot sugugi esimene pääsuke. Belgias rakendatakse sookvoote valimisnimekirjadele alates 1996. aastast. Järk-jägult vähenes maksimumkvoot ühele soole 3/4-lt 2/3-ni. Viimaste parlamendivalimiste ajal kehtis aga juba uus akt, mis sätestab topeltkvoodi – nimekirjades peab olema mehi ja naisi võrdselt ehk fifty-fifty nõude ja ka nimekirja esimesed kaks kohta peavad olema eri soost kandidaatide päralt.

Kahjuks on raske hinnata sookvootide mõju viimastel 2003. aasta parlamendivalimistel, kuna lisaks topeltkvoodile toimus valimiskorralduses muidki muudatusi. Vaieldamatult kuulub Belgia naiste parlamendis osaluse poolest maailma esikümnesse, naissoost esindajaid on 35% saadikutest, kusjuures veel 10 aastat tagasi oli alamkojas üksnes 12% naissaadikuid. Eesti seisab samas listis 19%ga 52. kohal.

Kas Eestis oleks sookvootidel mõtet? Poliitilistes ja ühiskondlikes institutsioonides kindlasti. Ennekõike just varjatud tõkete kompenseerimiseks ja naiste hääle (üle poole Eesti elanikkonast!) kuuldavaks tegemiseks. Belgia kogemus näitab: kui naisüliõpilaste arvu vaadates peaks naiste-meeste suhe ülikoolide akadeemilises ladvikus teoreetiliselt paari põlvkonnaga korrigeeruma, ei toimu see protsess teglikkuses sugugi nii kiiresti. Eesti asetub IPU nimekirjas Senegali ja Peruu vahele, teisisõnu – Eesti naiste osalemine parlamendis ei vasta majanduse arengutasemele ega meie soovile kuuluda Põhjamaade hulka.

Kindlasti sõltub sookvoodi kehtestamise positiivne mõju konkreetse meetme disainist. Ainult naistele kehtestatud alla 50%-line kvoot kätkeb endas vaieldamatult diskrimineerivat komponenti. Kvoodi kehtestamine valimisnimekirjadele ei too endaga kaasa lööki demokraatiale, sest viimane sõna on siiski valijal, aga lihtne kvoot ei taga veel naiste asetamist valimisnimekirja etteotsa ja seeläbi valituks saamist. Belgia topeltkvoot püüab just viimast viga parandada, kuigi esimese kahe kandidaadi soo määramine mõjutab parlamendiliikmete soolist jaotust piiratud ulatuses. Siiski rakendavad juba mõned Belgia parteid (näiteks Groen! e rohelised) omaalgatuslikult nn tõmbluku printsiipi ehk mehed-naised on nimekirja kantud vaheldumisi.

Omaette teema on kvootide kehtestamise ulatus. Kui poliitikute puhul põhimõtteliselt kvalifikatsiooninõudeid ei kehti, siis erafirma palkab ideaalis omale töötaja, kelle oodatav piirprodukt on suurim. Sellest loogikast lähtuvalt ei tohiks sugu erafirma personalivalikul rolli mängida. Samas kitsendavad naise “võimekust” töövõtjana mitmed avaliku sektori valdkonda kuuluvad aspektid nagu laste päevahoid, haigete laste hooldus jne, mis maskuliinses õhustikus kipuvad tahaplaanile jääma, ja kiviaegsed rollikujutused.

Naiste rolli suurendamine poliitiliste otsuste tegemisel parandab ka naiste väljavaateid erasektoris, kas otseselt regulatiivse raamistiku läbi või ühiskondlikke eelarvamusi muutes, mistõttu ebaefektiivne lauskvootimise vajadus kaob. Seega: naised poliitikasse!

13 Responses to “Sookvootidest nii ja naa”


  1. 1 linnahall 20.01 2007, 0:55

    Sookvoodid on masendav meestevastane diskrimineerimine. See, mille nimel mees on eluaeg pingutanud, võetakse talt lihtsalt ära ja antakse naisele, kes ei ole eesmärgi nimel lillegi liigutanud ja ei ole seda lihtsalt ära teeninud. Kui teatava suguorgani omamist just oluliseks teeneks ei loeta. Marksistliku ümberjagamise uus vorm. Millegipärast on meestevaenulikkus tänapäeval elunormiks.

    • 2 Mustikas 13.06 2009, 20:59

      “Kui teatava suguorgani omamist just oluliseks teeneks ei loeta. Marksistliku ümberjagamise uus vorm. Millegipärast on meestevaenulikkus tänapäeval elunormiks.”

      Ent kui maailm on meestekeskne, kas siis ei ole too “teatava suguorgani omamine” “oluline teene”?

      Meestevaenulikkus? Nuu-ei-tea, vast on pigem rumalusevaenulikkus ja seda olenemata soost.

  2. 3 Anttix 20.01 2007, 1:46

    Täpselt nii. Kvoodid on viimane lollus.

  3. 4 Ei ütle, kas mees või naine 20.01 2007, 3:09

    Aga minu meelest on see 1/3 – 2/3 erinevate sugude kvoot valimisnimekirjale täitsa ok, aitab valimisnimekirjade koostajatel rohkem naisi märgata, mis on hea, sest naisi on traditsiooniliselt vähe(m) poliitikas – AGA mis oluline, need naised pole mitte lükatud kohtadele, vaid lihtsalt on pandud valikusse. Otsustamine jääb ikkagi valijatele, lihtsalt meie valikuid on suurendatud!
    Samas see tõmblukuprintsiip või see, et esimesed kaks kohta peavad olema mees ja naine – see tundub mulle küll absoluutselt liiga imelik. Ei oskagi põhjendada, aga.. on imelik mu jaoks.
    Üldiselt sookvootide teemal on raske ratsionaalselt vaielda. Tundeküsimus rohkem, irw.

  4. 5 Anna-Maria 20.01 2007, 9:58

    Belgia näide on hea ja minu meelest igati tervitatav. Kui kuidagi ei saa, siis tuleb panna mingeid abistavad reeglid, meetemed, suunavad direktiivid. Seega, suureneb konkurents ka meeste jaoks ja lõppkokkuvõttes peaks parlamendini jõudma parimad mõlemast soost, eks ole.
    Samamoodi püütakse siin Hispaanias asju ajada ja ilmselt lähiajal kehtestatakse sookvoodid, kus ühte sugu peab vähemalt 40% olema ja teist ei tohi valimisnimekirjas olla üle 60%. Täna on siinses valitsuses ministritoolil küll täpselt pooleks naisi ja mehi, ent tipu võrdsus ei ole siiski väga suure lainena teistesse riiklikesse harudesse valgunud. Aga tasapisi ja läbi raskuste tähtede poole!

  5. 6 ... 20.01 2007, 19:22

    “But is it not a problem that a woman have a smaller brain that a man?” (Borat Sagdijev, 2006)

    See on osa nö. Euroopa kultuurist, mis ei ole mulle mitte kuidagi vastuvõetav. Sotside(?) pime võitlus diskriminatsiooni vastu ja võrdsuse eest viib lõppkokkuvõttes täiesti jaburate olukordadeni, tekitab pingeid ja loob REAALSET ebavõrdust.
    Olen leppinud asjaoluga, et inimesed on erinevad – oma sünnipäraste võimete, oskuste ja ambitsioonide poolest. Ühiskond peab andma neile kõigile võimaluse ennast teostada, mitte nende tiibu kärpima.

    “lõppkokkuvõttes peaks parlamendini jõudma parimad mõlemast soost”
    Ei tea kuidas?
    Tulevik. Tuleb uus seadus – kauaoodatud võrdus – 50-50! Halleluuja!
    Kohalikud valimised.
    Võtame näiteks Kareda valla, lihtsalt niisama… (mainin ära, et eelmistel valimistel noppisid lõviosa häältest seal naised ja võtsid volikogu 11-st kohast 7) Valmisliidud panevad nimekirju kokku.
    Valimisliit X koosolek:
    “Kuna meid on niivõrd vähe ja naisi on rohkem kui mehi, siis… Marju ja Ene, mul on kahju, aga jääte seekord meie nimekirjast välja.”
    – “Kuidas nii? Saime ju rohkem hääli kui Jaan ja Toomas, saaks ka nüüd.”
    – “Ei ole midagi teha. Peab valitsema sooline võrdõiguslikkus.”
    Valmisliit Y koosolek:
    “Kuna meid on niivõrd vähe ja naisi on rohkem kui mehi, siis… selleks, et kõik kandideerida saaks, peame liikmeid juurde otsima. Pristu-Kaarel ja Suur Lembitu oleks nõus tulema.”
    – “Need joodikud? Kas me niimoodi endalt hoopis hääli vähemaks ei võta?”
    – “Ei ole midagi teha. Vähemalt sooline võrdõiguslikkus on tagatud!”
    ?!

    Veel, seekord lugu otse elust. Umbes aasta aega tagasi jäin ühel istumisel ühe kõrvaga kuulama mingi välismaalase juttu. (ei saanudki aru, kust ta täpselt pärit oli… emakeel oli prantsuse ja seltskond suhteliselt “euroametnikune”…. tõenäoliselt Vallooniast või Brüsselist). Tema naine töötas mingis riigiasutuses, sotsiaalministeeriumi alluvuses, lastekaitse ja-kodude osakonnas vms. Neid tabas kaks järjest kaks rasket kaotust – paarinädalase vahega sattus autoõnnetusse ja suri kaks töötajat, naisterahvad juhtivatel kohtadel. Ega midagi, konkurss, personaliotsingu firma valis välja mõnikümmend kõige pädevamat kanditaati, edasi toimus valik selle asutus enda poolt.
    ASJA NÕKS oli selles, et juba ette oli teada: ükski MEES vabadele kohtadele mingil juhul ei saa. Juhtkonnas oli järgi ainult üks naine ja arvestades emaministeeriumi hiljutisi avaldusi/reforme soolise diskrimineerimise teemal oleks jäädud lolli(?) seisu. Seega korraldati kogu tsirkus: vestlusvoorud, testid jne, peale mida meeskandidaatide avaldused VISATI LIHTSALT PRÜGIKASTI. (no ikka selleks, et diskrimineerimist ei oleks)
    Kui see ei ole haige, siis mis üldse on?
    Selle eurotondi (meessoost muide) jaoks oli see veel ilgelt naljakas ja õiglane lahendus. Mul oli hea meel, et eestlased laua ääres ei jäänud oma traditsioonilise kivinäoga passima või totakalt naeratama, vaid võtsid vaese “feministi” peaaegu pisarateni läbi. Eriti tublid olid neiud.

    Ma ei tea, kas viga on minus, aga mind ümbritsevatest (Eesti) inimestest ei poolda sookvoote mitte ükski. Põhilised märksõnad, mis meile selle teemaga meelde tulevad, on “alandav” ja “solvav”. Kui mõtlen oma naistuttavate peale, siis tean, et nad saavad hakkama ükskõik millega nad ise TAHAVAD hakkama saada.

    Ahistatud naised, keda ei lubata erakondadega liituda ja valimistel osaleda; töötada ja juhtivatele kohtadele kandideerida… asutage oma erakond ja tõestage, et mehed teid ahistavad. Ma luban, et minu hääl kuulub teile.

    Ajasin enne ilusat õhtut endal jälle tuurid üles, aga pole midagi teha – ei salli lollust ja pseudoprobleemide tekitamist. Sookvoodid koos jõulukuuskede mittelubamise ja neegripiltide keelustamisega kommipakkidel lähevad aga just selle kategooria alla. Euroopalik lollus.

    Pikk jutt, sitt jutt.

  6. 8 andry 21.01 2007, 2:46

    Väga tunnustan kodanik kolmepunkti kommentaari, tabav ja südamest tulev. Siiski…

    mõningatel aladel võiks Eestis sookvoote kehtestada küll. Aga ma pakuks vastupidist tegutsemissuunda, meessugu upitavaid sookvoote.

    Näiteks humanitaarsetesse ülikoolidesse peaks kehtestama 1/3 suhte, et 3 üliõpilasest neiu kohta tuleks vähemalt 1 meessoost üliõpilane.

    OK, panin näitega punki, aga mitte ainult.

  7. 9 maretw 22.01 2007, 12:38

    Natuke OT, üldiselt on demokraatia kontseptsiooniga raseke ühildada platonlikku créme de la créme riigijuhtimist. Ehk igasugune sookvootide arutelu lähtub vaikimisi otsustusorganite vajadusest peegeldada ühiskonda tervikuna võimalikult suures ulatuses. Rahvaesindajal seega pole mingit erilist kvalifikatsiooni nagu mõistus, haridust tõendav dokument, kogemused vms vaja, piisab vajalikule inimeste hulgale meeldimisest.
    Viimasest lähtuvalt, kui Kareda vallas napib “asjalikke” inimesi, siis kahe joodikule veel kahe joodiku lisaks leidmine ei tohiks raskusi tekitada. Alkoholiprobleemiga inimesed väärivad ka shanssi saada volikogus esindatud. Lõplik otsus on ju siiski valija käes, kes peab ütlema, keda ta tahab tüüri juures näha.
    Mis puutub, EU personalivaliku poliitikasse, siis sookvoodid seal on alles igasuguse kvoodinduse algus.
    Soolise ebavõrdsuse tõendeid Eestis pole vaja kaugelt otsida, tööturu segregatsoon, probleemid töö- ja pereelu ühitamises, soorollid on Eestis täiesti olemasj ne. Andry viitas haridusele, kus võib leida rohkem, kui ühe soolise diskrimineerimise näite – (1) naiste suurem osakaal üldse tudengite hulgas; (2) ühe soo domineerimine erialati nagu humanitaaralade feminiinsus ja insenerialade maskuliinsus. Ning kindlasti ei ole sookvoot naissoo kvoodi sünonüüm.

  8. 10 linnahall 22.01 2007, 17:16

    Kui meil mingit soolist ebavõrdsust esineb, siis ainult meeste kahjuks. Meeste karmim olelusvõitlus ja elustiil viivad mehi rohkem nii tippu kui põhja, naised on alalhoidlikumad, ei pinguta nii palju ja jäävad seetõttu rohkem kesktasemele. Kui soovite kasvõi enam-vähem ausaid sookvoote, võrdsustage sooline esindatus nii parlamendis kui ka prügimäel ja surnukuuris. Praegused sookvoodid on aga tuim ebaõiglus, kus võrdsustatakse meeste tipp naiste keskmise massiga. Aladel, kus meeste loomuomadused neid kehvemasse seisu panevad, ei tunne feministid-marksistid miskipärast mingit huvi töötulemuste ümberjagamise vastu. Nii et senises poliitikas on sookvoot kindlasti naissoo kvoodi sünonüüm.

  9. 11 maretw 25.01 2007, 12:41

    Aga millest meeste karmim olelusvõtlus tuleneb? Kas sa ei arva, et üheks teguriks on juurdunud soorollid? Edukuse paine saab ju alguse tõekspidamistest õige mees on see, kes teenib miljoni, või mees on peretoitja. Lisaks muidugi üldine varakapitalistlik materialism. Meeste olelusvõitlus on märksa leebem feminiinse kultuuriga Skandinaaviamaades, kus pole imelik näha meessoost lasteaiaõpetajat jne.
    Mis loomad on loomuomadused? Sa tahad Anrdyle öelda, et naissoo domineerimine humanitaarteadustes pegeldab mingit y-kromosoomist tulenevat puuet? Et naised ongi humanitaarteadustes andekamad? Üldiselt ei erine mees ja naine oma looduslike võimete poolest sugugi palju, kindlasti mitte piisavalt, et seletada näiteks 25% palgaerinevust jms. The Economistis näiteks oli sellest täitsa huvitav jutt. Ehk artikli sõnadega – sugu ei ole veel saatus.
    Ja mida tähendab töötulemuse ümberjagamine? Regressiivset maksureformi? Üks teeb tööd ja teine saab tunnustuse?

  10. 12 linnahall 27.01 2007, 3:48

    Positsioon on samuti töötulemus ja tunnustus. Positsioonide ümberjagamine sookvootide põhjal on töötulemuse ümberjagamine. Ning sookvootide ning muude juriidiliste mehhanismidega jagatakse ümber ka palku, arenguvõimalusi ja muud.

    25% palgavahe tuleb nii meeste aktiivsemast tegutsemisest edu nimel kui ka sellest, et võrreldakse meeste tippu naiste keskmisega ja jäetakse vaatluse alt välja ebaedukad mehed – asotsiaalid jt. Sest naisi on rohkem keskmistes kihtides, mehi tipus ja põhjas. Teisisõnu luuakse statistilise pettusega statistika, mille põhjal asutakse siis kvootidega palku ja ametikohti ümber jagama.

    Isased on üldjuhul aktiivsemad võistlejad ka loomariigis, soorollide ja soopoliitika reguleerivat kätt võiks sama vabalt näha just Skandinaavias toimuva feminiseerumise taga.

    Humanitaarteadustes toimuvat suunavad tõenäoliselt nii eeldused kui ka soorollid. Mina isiklikult selles mingit traagikat ei näe.

  11. 13 feminist 8.01 2008, 14:34

    linnahallile,
    sinu kommentaari on masendav lugeda. Kuidas saab nii loll olla??? Kus on siin meeste diskrimineerimine? Kirjutad, et meestelt võetakse ära, kõik mis nad vaevaga saavutanud!!! no mida pekki? Kas mitte just naisi ei ole sajandeid jõumeetoditel diskrimineeritud ja nüüdki veel üritatakse selgeks teha, et neil on väiksem aju?? ja sa räägid ebaõiglusest meeste suhtes.
    Naised, kes töötavad samal positsioonil ja samahästi kui mehed on tükk aega saanud vähem palka! miks!?
    Naine, kes on sama pädev ja tark kui mees jääb ilma töökohast, kuna tööandja eelistab meest, sest too vähemalt ei sünnita. See on ju asjaliku inimresusri raiskamine!
    Mõelge soorollidest üle. ma tean, et ütlesin siin ülepingutatult paljusid asju. Aga tõesti, see esimene kommentaar ajas kopsu üle maksa. Lugege kirjanudust ja saate teada, et feminism ei ole meeste VASTU võitlemine. Feminism on vaba mõtlemise filosoofia, mis on teadlik soorollidega kaasnevast ja väärtustab inimest.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: