Kas raha paneb sünnitama?

Täpselt nii nagu Eestiski (23 630nelt sünnilt 14 350nele), on ka Saksamaal viimase 20 aastaga iive langenud (813 803elt sünnilt 685 795le)*. Saksa naised sünnitavad keskmiselt 1,37 last, mis on populatsiooni stabiilsuse tagamiseks vajalikust 2,1-st märksa vähem.

Kas suuremad sünnitoetused ja vanemapalgad panevad naisi sünnitama? Eks see ole varsti näha.

Vahetult enne uut aastat kirjutasid paljud meediakanalid sellest, kuidas lapseootel naised Saksamaal püüavad sünnitust edasi lükata, et ajastada lapse sündi ajale, mil hakkab kehtima uus valitsuse poolt kehtestatud nn „iibe tõstmise programm”, üsna sarnane Eesti vanemahüvitisele.

Saksa naised, kes aastavahetuse paiku viimaseid päevi rasedad olid, püüdsid ühel või teisel moel sünnitust edasi lükata, vältides sünnitust soodustavaid asjaolusi nagu füüsiline aktiivsus, karritoidud, punane vein, kaneel ja nelk, mida väga palju saksa jõuluköögis kasutatakse, sest kasvõi minut enne südaööd (31. detsembril vastu 1. jaanuari) sündinud laps oleks pannud ema saama raha veel vana seaduse järgi (see tähendab 300 eurot kuus kahe aasta jooksul).

Kindlasti oli ka sünnitajaid, kes lootsid lapse saada just enne 1. jaanuarit, sest neile sobis vana seadus paremini. Näiteks minu eestlasest Saksamaal elav sõbranna ütles, et talle on kahjulikum, et laps sellel aastal sünnib. Vana seaduse järgi oleks ta saanud kaks aastat sünnitoetust, nüüd aga hakkab saama sedasama 300 eurot kuus – aga vaid ühe aasta jooksul.

Uus, 1. jaanuaril 2007 jõustunud seadus ongi eelkõige tööl käivatele naistele kasulik. Selle kohaselt saavad kõik alates 1. jaanuarist sündinud laste vanemad Saksa valituselt esimese aasta jooksul toetuseks 67% varem teenitud palgast. Aasta jooksul võib see summa ulatuda kuni 25 200 euroni (394 128 kroonini).

Kes siis saab vanematoetust?

Seda “suurt raha” saavad need saksa kodakondsed ja välismaalased, kes on Saksamaal töötanud. Tudengid, töötud ja sõjapõgenikud võivad aga suu puhtaks pühkida, sest neile “suur raha” ei laiene.

Kui palju?

Vanemapalk on 67% viimase aasta netosissetulekust, tingimusel, et viimase 12. kuu töötasu on olnud vähemalt 1000 eurot kuus. Kui vanem ei ole 12 kuud töötanud, vaid näiteks kaheksa, siis jagatakse tema netosissetulek ikkagi 12nega, et saada tema tulevane vanema-kuupalk.

Kui aga sissetulek on olnud kuus alla tuhande euro, siis arvutatakse 67% iga 20 euro pealt. Kui nettosissetulek on olnud 400 eurot kuus, siis vanematoetus hakkaks olema 388 eurot.

Minimaalselt on vanemapalk niisiis 300 (õpilased, üliõpilased, töövõimetud, töötud), maksimaalselt aga 1800 eurot kuus.

Internetis on mitu kohta, kus saab Saksa vanemapalka välja arvutada.**

Kui kaua?

Kui laps on aastane, võib isa vanemapalka pikendada, jäädes koju kaheks kuuks ja laseb emal tööle tagasi pöörduda. Neil peredel pikeneb vanemapalk 14 kuuni 12 asemel. Neid kahte kuud nimetatakse boonus-, partner- või isakuudeks.

Ka on võimalik kogu seda aega jagada, näiteks peale kaheksat kuud kodus olemist läheb ema tööle ja isa jääb koju jne. Aga aastale lisanduvaid kahte kuud saab kasutada ainult isa, mitte ema.
Kui ema jätkab aga kohe lapse sündides tööl käimist ja isa jääb koju, siis isa vanemapalk on muidugi arvestatud isa eelmise aasta netosissetuleku järgi.

Süsteem on siin paindlik kohe mitmes mõttes. On võimalik ka variant, et vanemapalka saadakse 24 kuud, aga siis on kuus saadav rahasumma mitte 67%, vaid 33,5% oma endisest netosissetulekust.

Mida arvavad naised ise?

Arvamusi on erinevaid, nagu iga uue asja puhul.

25 aastane Anna-Katharina, poja ema arvab, et uus vanemapalk on ebaõiglaselt kahjulik (üli)õpilastele ja töötutele. “Kui ma oma esimese poja sain, olin ma üliõpilane ja sain 24 kuud järjest 300 eurot. Nüüd aga saaksin ainult aasta aega 300 eurot.”

32 aastane Christine leiab, et uus vanemapalk on väga mõttekas. “See ei ole ainult rikastele, nagu paljud arvavad. Ma plaanin sellel aastal lapse saada.”

27 aastast Nadine’i teeb uus seadus vanemapalgast õnnelikuks. “Ma saan jaanuari lõpus esimest korda emaks. Tänu vanemapalgale saan ma esimese aasta vabalt kodus olla, olenemata sellest, et ma hakkan pea 700 eurot vähem saama, kui mu netosissetulek oli.”

Niisiis on see kahe otsaga asi, tööl käivatele vanematele kasulikum, noortele, kes veel tööl pole käinud, aga kahjulikum. Põhimõtteliset samamoodi, nagu on Eesti analoogne seadus.

Mina isiklikult arvan, et riik peaks igasse lapsesse ühtmoodi suhtuma ja neisse ühtmoodi investeerima. Et oleks üks kindel lapsetoetus kõigile – laps on laps. See, kui ühed vanemad on rikkamad kui teised, on juba iga pere siseasi.

* andmed aastast 1985 ja 2005

**

www.bmfsfj.de/Elterngeldrechner

www.Elterngeldrechner.de

www.Elterngeld.net
 

13 Responses to “Kas raha paneb sünnitama?”


  1. 1 Triin 11.01 2007, 17:02

    Tahaksin võtta sõna teemal “üks peretoetus kõigile”. Ma pole küll päris kindel, mida täpselt autor selle all mõtleb. Isiklikult arvan aga, et kõigile võrdses summas vanemahüvitise maksmine ei täidaks riigi poolt soovitud eesmärki panna sünnitama just rohkem haritud inimesed.

    Kõrgem haridus tähendab enamasti ju ka kõrgemat palka, kõrgemat elustandardit ja sellest tulenevalt ka kõrgemaid laenukohustusi eluaseme, auto jmt. jaoks. Ise sünnitasin 31-aastasena ja kuulun Eestis selle ca 3% hulka, kes saavad vanemahüvitise maksimummäära. Kui oleksin pidanud läbi ajama näiteks 5000-kroonise hüvitisega, ei oleks ma kuidagi suutnud tasuda oma 8000-kroonist majalaenu, rääkimata sealjuures veel lapsele vajalike asjade muretsemisest. Seega oleksin sünnitamist rahulikult veel mõned aastad edasi lükanud, kuni ehk “bioloogiline kell” oleks endast märku hakanud andma. Ei tasu ka seletama hakata, et mees toetagu jne. Meil on osad sellised kulutused täiesti eraldi ja ma ei taha, et mees sentigi minule juba enna abielu kuulunud ning ka edaspidi ainult minule kuuluva maja eest tasuks. Tähele tasub veel panna seda, et suur osa hüvitise maksimummäära saajatest kaotavad isegi sealjuures juba mingi protsendi oma sünnituseelsetest sissetulekutest, st. nende brutopalk enne võis olla 25000+ kuus.

    Samas oleks see 5000 krooni mõnele keskkooli pooleli jätnud ja juba paar last sünnitanud ida-virumaalasele tõenäoliselt piisav motivatsioon, et järjest veel rohkem lapsi sünnitada, kes siis aina rohkem riigi toetust vajaksid.

    Vanemahüvitis peaks ikka käima, nagu praegu, väljateenitud palga ja selle pealt eelnevalt makstud sotsiaalmaksu järgi. Mis aga ei tähenda, et nt. hüvitise alammäär ei võiks veidi kõrgem olla, et näiteks ka üliõpilasperedesse sündinud lastel oleks parem materiaalne kindlustatus.

    Mida võidaks riik kõigile ühesuuruse vanemahüvitise kehtestamisega? Ma ei usu, et eriti midagi, sest vaadates statistikat saab niikuinii ca 55% kas miinimummäära või miinimumpalgalt arvestatud määra.

    Küsimusele “Kas raha paneb sünnitama?” peaks aga vastuse saama paari aasta jooksul, kuna teatavasti on iga uue majandusliku meetme rakendamisel 3 – 4-aastane viiteaeg enne kui selle mõjud täielikult esile tulevad.

  2. 2 Neke 12.01 2007, 11:13

    Triinuke, oma elumoto oled sa piisavalt selgelt välja toonud. Minu kaastunne sulle, minu seisukohast muidugi. Ise oled tõenäoliselt õnnelik, sest ei väsi kordamast, et sul on kõrgem haridus, et sul on olnud isiklikku vara juba enne abiellumist ja ka edaspidi kuulub maja NB! AINULT SULLE! Sa sünnitad mitte soovist ja rõõmust last saada ja oma elu emana rikastada, vaid ainult seetõttu, et olgu-olgu, see ei halva sinu majanduslikku edukust.

    Riik on astunud ämbrisse juba ainuüksi makstavale toetusele nimetuse andmisega – “emapalk” või “vanemahüvitis” – see kõlabki täpselt nii nagu Triin sellest aru on saanud ja seda kirjeldab. Tänu väärnimele kujutabki Triin ette, et kui ta omab maja jne, siis on ta ka parem ja edukam ema. Kahtlen sügavalt. Raha ei kasvata last. Sellise suhtumisega ema – nojah, paneb lapse popilt riidesse, toidab hea ja paremaga, aga kas ka kasvatab riigile väärilist tulevikku?

    Kõik siia ilma sündinud lapsed on võrdsed. Kes siis veel kui mitte riik peaks ühiskonnale märku andma, et see nii on – et lapsed on võrdsed? Sest ühiskond ise on ju niikuinii killustunud. Triinu jutust tuleb välja, et mõned lapsed on “võrdsemad”. Kullake, selge on see, et sündimine “rikkasse” või “vaesesse” perekonda ei määra koheselt ära, kas lapsest saab edukas ettevõtja või närbunud narkomaan. Peaks statistikat tegema, kui suur hulk nn hukka läinud lastest on tegelikult rikaste perede ärahellitatud võsukesed. Ja kui suur hulk edukatest ettevõtjatest on pidanud ennast ise vaeste vanemate rõõmuks üles töötama. Kas tõesti kõik meie Triinud usuvad, et meie praegused “edukad” on pärit omakorda edukatest ja kõrgelt haritud-tasustatud perekondadest? Kardan, et oma edukuse tahavad nad ikka enda arvele kirjutada. Miks te siis arvate, et järgmise põlvkonnaga teisiti on?

    Niisiis see raha, mis riigilt toetusteks makstakse, peaks lasteni siiski võrdselt jõudma. Või arvatakse ehk, et koolis võrdselt kinnimakstud piim või töövihikud peavad ka äkki vanemate sissetulekust sõltuma – kelle vanem sai lapse sündides suuremat emapalka, see laps saab koolis kaks porstu piima ja topelt töövihikud?

    Ma ei arva, et riik hakkab muutma alles hiljuti rakendatud emapalga/vanemahüvitise süsteemi. Mis on siis minu siinse reaktsiooni põhjus ja soov? Palun, Triinud ja muud “ainult minu nimel maja”-religiooni inimesed, elage oma kõrgema hariduse ja veel kõrgema sissetulekuga. Aga palun ärge tulge ütlema, et olete millegi poolest paremad. Teil on lihtsalt rohkem asju. Teie armastus laste vastu ei ole sugugi suurem kui kõigil teistel. Nautige oma raha hästi tasakesi ja ärge tulge teisi halvustama.

    Muideks, mida arvata kõrgelt haritud arstidest ja õpetajatest (ja nende lastest), kes sugugi mitte Triinu palgakategooriasse ei kuulu? Mida arvata päästetöötajatest, kellel ehk polegi kõrgemat haridust, rääkimata suurtest palganumbritest, kuid keda iga inimene – NB! IGA INIMENE! – võib ootamatult vajada rohkem kui ühtegi senti oma pangaarvel? Seega – palun olge hästi tasa, kulla Triinud.

    Enda kohta ütlen niipalju, et olen kõrgema haridusega ja teenin üle 30 000 krooni kuus, mul on kaks last ja ma usun, et kõik siia ilma sündinud lapsed on võrdsed.

  3. 3 Ott Toomet 14.01 2007, 22:23

    Niisugusel poliitikal on paar ebasoovitavat efekti:

    * Tugevalt palgast sõltuv (laste)toetus suurendab palga tähtsust sissetulekus. See võib omakorda suurendada sissetuleku ja karjääri väärtustamist ja niimoodi vähendada perekonna väärtustamist.

    * Niisugune toetus rõhutab olemasolevat palkade ebavõrdsust. Madala sissetulekuga majanduses võib see õhutada väljarännet.

    Julgeksin pakkuda, et Saksamaal domineerib otsene efekt — sündivuse suurenemine, kuigi vahe on väga väike.

    Omaette huvitav on, et kuidas niisugune ebavõrdsuse rõhutamine mõjutab ühiskonna sidusust. Niipidi ebavõrdsed toetused on seotud mõtteviisiga, et suurema palgaga inimestel on õigus rohkematele ühiskondlikele hüvedele. See võib nõrgendada ühiskonnasisest ühtekuuluvustunnet, tunnet, et meil on üksteisega midagi pistmist. Aga samas on Saksamaaga võrreldes palju ebavõrdsemaid ühiskondi, mis siiski edukalt toimivad.

  4. 4 Eppppp 15.01 2007, 19:38

    Samas, seda pole ükski riik teha julgenud, et võrdsustaks lapsed ja paneks selle eest siis kõigile võrdselt KORRALIKU summa. Näiteks Saksamaalgi, varem olid “kõik võrdsed”, aga see 300 eurot kuus pole siiski eriti suur.

    Kui oleks keskmisest suurem toetussumma – ütleme näiteks Eesti tingimustes kõigile sünnitajatele 15 kuud 6000 krooni (see vist oli summa, millest Keskerakond vahepeal rääkis? Inflatsiooni arvestades peaks see nüüd võibolla 7000 olema)… Mis sellega kaasneks?
    Hea küll, ma ei räägi palgaskaala kõrgemast otsast ja nendest emadest, kes oma teise lapse sünnitamata jätavad, sest ei saaks siis majalaenu makstud. Need lapsed jääks lihtsalt sündimata.
    Aga räägiks sellest skaala teisest otsast, kahjuks pean selleks sildistama ja palun selle pärast vabandust: asotsiaalid, töötud, alaealised… Minge käige maal ja linnagetodes ringi, ka praegu võib kohata küll ja küll neid peresid, kus lastakse lapsel tulla, sest tuleb kohaliku omavalitsuse ühekordne suur sünnitoetus ja riigi ühepoolne suur sünnitoetus, mis saab kõrist alla minna…
    Ja need lapsed sünniksid. Olgu nad siis nö võrdsed seaduse ees, aga kerge nende elu ei oleks. Ja sotsiaalseid probleeme tekiks ka riigile juurde. Ma ei kujuta ette, KUI palju neid viinaraha-pärast lapsi või ähh-pärast-vanaema-kasvatab lapsi tuleks ja kui palju edasisi probleeme tuleks. Keegi ei oska seda täpselt hinnata.
    See on lihtsalt väga pragmaatiline lähenemine, miks ei ole ükski riik sellist eksperimenti teha proovinud, et IGALE sünnitajale suur ja pikk palk teha.

    Mul isiklikult on ka kahju neist korralikest madala sissetulekuga peredest, kes selle raha paneks lapse arendamiseks ja pere elujärje parendamiseks. Aga seadus ei saa ju vahet teha, kes on “korralik” ja kes “asotsiaal” ja mis on kellegi motiivid lapse saamiseks.

    Kui keegi suudaks ära seletada, mismoodi saaks see võrdne (kõrge) emapalk toimida ilma eelmainitud probleemideta, oleksin huvitatud…

  5. 5 Maria 16.01 2007, 18:52

    Raha on üks eeldus miks võiks pere planeerida. Kuid lapsi on tehtud ka sõja ajal ja aafrikas sünnib lapsi veel eriti palju. Rahast vist ei oska need inimesed seal undki näha.
    Mina näiteks ei sünnitaks sellepärast, et raha saada. See oleks üks plusspunkt paljude kaalumist vajavate asjade hulgas.
    Kuid lapsi peaks tegema ikka muudel kaalutlustel. eelkõige sellepärast, et neid armastatakse ja neid väga tahetakse. Ega need lapsed kes kulla ja karra sisse sünnivad pole õnnelikumad kui need kelle kodus loetakse sente.
    Eelkõige on hirmus see, et lasteraha suuremad summad saavad rahategemise võimaluseks neile kes lapsi ei taha, aga mõnusat äraelamist laste kulul küll. Kui palju neid peresid on kus lasteraha viiakse poodi viina ostmiseks?
    Ülejäänud ise toimetulevad inimesed saaksid hakkama ka ilma suurte emapalkadeta. On varem saanud ja saaks ka nüüd.
    Loomulikult on see tõsine boonus. Seega nagu juba enne ütlesin on see üks asi mis lisaks minu lapse saamise plaandesse plusspunkti.

  6. 6 Ott Toomet 16.01 2007, 21:16

    Kas keegi on lugenud midagi asjalikku teemal, et kuidas mõjutavad lastetoetused madala sissetulekuga inimeste laste saamise käitumist? Midagi enamat kui lehesaba- ja kuulujutud?

    Mida mina olen lugenud USA vaeste üksikemade kohta, säält on kõlama jäänud vastustustunne laste suhtes. Aga ka see, et nad teavad hästi, kust ja kuidas toetusi saab. Kuid see on mõneti teistsugune sihtgrupp ja hoopis teistsugused toetused.

    Ma ei usu, et lastesaamist saaks toetustega palju mõjutada kui vaadata rahvastiku keskmist. Aga mingites spetsiifilistes gruppides võivad asjad olla teistmoodi.

  7. 7 ann 17.01 2007, 18:43

    mina olen üritanud juba tükk aega poliitikutele vihjata, et ükskõik kas see baassumma on siis tulenev palgast või kõigile võrge, peaks esimese lapse puhul saama 0,8, teie puhul terve, kolmanda puhul 1,2 ja neljanda puhul näiteks juba 1,5 hüvitese määra

  8. 8 Eppppp 17.01 2007, 19:28

    Jah, iibele mõjumise seisukohast oleks see variant küll tõhus. Esimesed lapsed sünnivad suurem tõenäosusega kui järgmised ja see aitaks neil teistel-kolmandatel sündida.

    Samas, perekonna seisukohalt vaadates – esimene laps läheb reaalsuses perele kallimaks kui järgmised, väljaminekud on suuremad. Nii et ma arvan, selline plaan tekitaks ka kindlasti sõnasõja ja süüdistused noorte algavate perede ahistamisel.

  9. 9 Inga 17.01 2007, 19:48

    Raha pärast sünnitama ei hakkaks, aga raha puudumise tõttu sünnitamata jätaks ilmselt küll. Kas see on siis raha pärast sünnitamine?

  10. 10 katt 18.01 2007, 1:43

    epp, tsiteerin “ka praegu võib kohata küll ja küll neid peresid, kus lastakse lapsel tulla, sest tuleb kohaliku omavalitsuse ühekordne suur sünnitoetus ja riigi ühepoolne suur sünnitoetus, mis saab kõrist alla minna…”
    epp, või ka teised, mida teie arvates need pered teeks siis, kui suurt sünnitoetust poleks loota? abordi (selleks pole ju raha?)? kasutaks rasestumisvastaseid vahendeid (kas neil selleks on raha/viitsimist/huvi?)?
    üks mõtlemapanev artikkel http://www.keepmedia.com/pubs/OpinionJournal.com/2006/08/17/1757158

  11. 11 Eppppp 18.01 2007, 3:04

    Vastates otse su küsimusele, ma arvan, et “asotsiaalsed” (ei meeldi sildistada, aga neist me ju räägime…) pered teeksid ilma hiiglasliku vanemahüvitiseta jah suurema tõenäosusega aborti – või jälgiksid rasestumist suurema hoolega – või sünnitaksid ja mõne aja pärast satuks see laps sotsiaalhooldusametnike huvisfääri… See on ju lausa reaalsus praegu, mitte tinglik küsimus.

  12. 12 Age 18.01 2007, 12:37

    Olen Epuga täiesti nõus: see, et praegune vanemahüvitis “toodab” asotsiaalsetesse peredesse lapsi juurde, on täiesti tõelevastav. Kahjuks…
    Minu hea sõbranna töötab ühes Tallinna sünnitusmajas sotsiaaltöötajana. Ja need on tema tähelepanekud, et näiteks narkomaanidest sünnitajate ja lapse endale jätjate hulk kasvas peale vanemahüvitise kehtestamist. Ehk siis need lapsed, kes muidu otse adopteerimisse või lastekodusse oleksid läinud, nüüd sinna ei lähe.
    Mis neist lastest siis saab, kui vanemahüvitise maksmine lõpeb? Satuvad ikkagi lastekodusse!
    Võiks ju küsida, mis sest halba on, kui laps esimese aastagi emaga koos olla saab. Aga kas sellel esimesel eluaastal lapse eest ka hoolitsetakse? Ning mis veelgi olulisem – kas laps saab adekvaatset ravi? Proovige endale ette kujutada vastsündinud ja juba narkosõltuvuses beebit. Või veel hullem – juba HIV-ig nakatunud. Millist hoolt need lapsed vajavad ja mida nad tegelikult siis asotsiaalses peres saavad.
    Kui nad lõpuks ikkagi lastekodusse jõuavad, on paljude selliste laste jaoks igasugused normaalse elu võimalused pääsmatult kadunud …

  13. 13 katt 19.01 2007, 0:51

    tsiteerides veel eppu: “Kui keegi suudaks ära seletada, mismoodi saaks see võrdne (kõrge) emapalk toimida ilma eelmainitud probleemideta, oleksin huvitatud…”
    üht väga radikaalset lahendust kõikvõimalikele sotsiaalprobleemidele pakub tingimusteta põhisissetuleku idee
    http://www.etes.ucl.ac.be/BIEN/BI/Definition_temp.htm


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: