Suletud Euroopa

Euroopa on tippspetsialistidele palju vähem atraktiivne töökoht kui USA.  Kahjuks piirdub selleteemaline arutelu peamiselt finantsprobleemidega nentimisega, samas kui üheks teiseks oluliseks takistuseks on siinsete ühiskondade suletus.

*

Teisest Maailmasõjast saadik on Euroopa teaduse- ja arendustegevuses USA-l sabas sörkinud, näiteks 2006 aastal läksid kõik Nobeli teaduspreemiad USA-sse.

Miks see niimoodi on?  Peaaegu alati pakutakse ühte lihtsat vastust – raha.  Nõus.  Raha maksab.  Hää töö nõuab häid inimesi.  Ja hääd inimesed küsivad palju raha.  Aga raha ei ole kogu probleem.  Euroopa jääb ka suhtumise osas USA-st kaugele maha.

Tippteadus nõuab tippajusid.  Neid tuleb aga värvata väljaspoolt oma kodumaad.  Euroopa riigid on lihtsalt liiga väikesed, et ühes niisuguses leiduks tosin tippspetsialisti just sellel alal, mille tippkeskust soovitakse luua.  Euroopas on aga paraku raske olla välismaalane, ka hästi makstud ja kõrgelt kvalifitseeritud töötaja.

Üks probleem on see, et siinsed reeglid ei soosi riikidevahelist liigumist. Pangad on riigi-, mitte Euroopa kesksed.  Pensionifondid on riigikesksed.  Kodakondsuse saamiseks on vajalik paiksustsensus ühes riigis, mitte kogu Euroopas.  Immigratsioonimet ja vastavad seadused on loodud sisserändajate välja saatmiseks ja mitte nende aitamiseks.
SULETUS

Olulisem probleem on aga Euroopa suletus.  Euroopa on võõraste ees palju kinnisem kui USA.  Seega, isegi kui keegi tippspetsialist otsustab asuda tööle näiteks Hollandisse, on tal väga raske haakuda kohaliku töökollektiivi ja kohaliku eluga.  Kohalikud inimesed teevad
kõike “õigesti”, moel mida sina ei jaga, ja räägivad keelt, mida sina vaevaliselt tönkad.  Halvem, kui leitakse, et sina käitud “valesti” ja sinu kaasa toodud keeltepagas on peaaegu väärtusetu.  Ja tõepoolest – sinu oma kultuur ja keel ongi näiteks Hollandis väärtusetu!  Veel keerulisem on elu perekonnal, kellel pole kohapääl ka mitte huvitavat tööd, ja kes
peavad kogu oma suhtevõrgustiku rajama ükskõiksetele kohalikele ja vähestele välismaalastele.

Euroopa suletusel, võrreldes USA-ga, on palju põhjuseid.  Euroopa on rahvuste ja keelte keskne maailm.  Teistsuguste kultuuritaustaga inimeste osakaal siin on väike, igapäevaelus puutume me nendega kokku veel palju vähem, kui elanikkonna statistika põhjal võiks arvata. Ühekeelne ja ühemeelne ühiskond ei õpeta meid teistsuguste inimestega suhtlema.  Ta ei anna meile ka vajalikke baasteadmisi näiteks India
kultuurist või Jaapani ajaloost.  Ja ilma teadmisteta ei ole ka huvi. Samas, kuna siin on vähe välismaalasi, on hädavajalik, et uustulnukad saaksid sidemed just kohalike elanikega.  Teiste sisserändajatega oleks palju lihtsam suhelda, kuid neid lihtsalt ei ole eriti.

Enamik Euroopa keeli ei ole maailmakeeled.  Enamikke meie keeli peaaegu ei räägita väljaspool emamaad.  Seega on eurooplastel vähem kogemusi võõrastega, kes nende emakeelt halvasti või aktsendiga räägiksid, ja oskus niisugusest kõnest aru saada halb.  Nii on nõuded keeleoskusele kõrgemad kui ingliskeelses maailmas.  Ja see ei käi mitte ainult formaalsete nõuete kohta kodakondsusseaduses, vaid igapäevaelus niisuguse keeleoskuse kohta üldse, mille juures me oleme võimelised võõrastega mugavalt suhtlema.

Ka siinne identiteet ei aita uustulnukatel end oma inimesena tunda. Eurooplaste meie-tunnetus on tugevasti seotud oma keelega, kultuuritaustaga, päritoluga, mõnikord ka väljanägemisega, seega niisugustel tunnustega, mida sisserändajal on peaaegu võimatu omandada.
KAS ME SAAME MIDAGI MUUTA?

Esiteks, ja kõige olulisem, võõrastega on vaja suhelda.  Uuel maal on inimesed ilma oma endistest sõpradest ja tuttavatest ja nad on valmis kergesti uusi tutvusi looma.  Me peame olema valmis seda rolli täitma. On vaja kutsuda töö- ja koolikaaslasi külla, peole, kohvi jooma.  Me peame tundma huvi nende käekäigu, muljete ja murede vastu.  Kohtusin kunagi ühe soome päritolu professoriga, kelle sõnul polnud /mitte keegi/ huvi tundnud Soome elu vastu kogu tema 15 Taanis veedetud aasta jooksul.  Ja ometi on Soome ja Taani maailma mastaabis väga lähedased kultuurid…

Teiseks, mujalt pärit inimestesse ei tohi suhtuda nagu võõrastesse. Kui me jagame ühiskonna “meieks” ja “nendeks”, ehitame me kohe barjääri, millest on raske üle saada.  Väljaspoololijate jaoks tekitame me sellega lisaprobleeme; “meie”, seespoololijate jaoks on nad aga kadunud osa ühiskonnas – inimesed, kes võiksid meie elus osaleda, ei saa aga seda teha.

Kolmandaks, ka meie peame püüdma teistele maadele ja maailmajagudele kultuuriliselt läheneda.  Miks ei võiks Euroopa koolides õpetada näiteks Hiina kultuurilugu või islami kirja kirjandust?  Sattusin kord San Franciscos rääkima mitme hiina pärituolu inimesega.  Nad kõik tundsid Anderseni muinasjutte.  Mina ei tunne üldse hiina kirjandust.  Ja mul oli tõesti piinlik.

*

Konkurentsivõime tänases maailmas nõuab rahvusvahelist suhtlemist. Euroopa on selleks halvemini valmis kui USA.  Aga me saame end ise järele aidata.

19 Responses to “Suletud Euroopa”


  1. 1 kaur 6.01 2007, 0:47

    Huvitav kirjatükk :) Kas Eesti või Ida-Euroopa üldse on siin sinu arvates vanast Euroopast erinev?

  2. 2 tippspetsialist 6.01 2007, 3:25

    mul tekkis huvi, millel niisugune jutt võiks põhineda. Googeldades selgus, et põhjus on lihtne.

    Aarhus on muidu kena linna, aga siiski provintsilinn. Sellest siis ehk suletuse tunne. Mitte kuskil metropolides Euroopas, kaasaarvatud näiteks Kopenhaagenis ei ole niisugused asjad nagu artiklis juttu on probleemiks.

    Kohtades kus nn- tippspetsialistid töötavad, on vähemalt Skandinaavias ning ka Madalmaades töökeeleks Inglise keel juba põhjusel, et tegemist on enamasti rahvusvaheliste seltskondadega, kes niisugustes kohtades töötavad kus tippspetsialiste nõutakse…

    KAS ME SAAME MIDAGI MUUTA? loomulikult mitte. Maailma ei ole võimalik muuta. Kohanemisvõime on see, mis oluline on.

    Kuidas jääb Euroopa versus USA atraktiivsusega? Kahtlemata on artiklis kõneldud probleemid hullemad kuskil USA provintsis kui Euroopa omas. Usa provintsis võib see maa tunduma veelgi suletum kui kuskil Euroopa nurgataguses.
    Võrrelde Aarhusi San Fransiscoga ja selle põhjal mingeid üldistusi teha siiski ei ole võimalik…

    Arvata et kuskil Usas keegi tunneks huvi elu vastu nt. Soomes on kergelt lausa naiivne.

    Samas jääb Usa loomulikult atraktiivsemaks töökohaks kui Euroopa. Tegemist ei ole küll eelkõige muidugi finantsprobleemiga vaid.(kuigi, eks sissetulek ole ka oluline)
    Tippspetsialisti ei huviata reeglina suurt muu kui tema töö. Ja tööd on võimalik korralikult teha vaid Usas. Eurooplased, eriti skandinaavlased on väga mugavaks ning laisaks läinud oma sotsiaalse turvalisusega, kes see viitsib seal nendega koos mökutada ning kohvivaheaegu pidada… :-)

  3. 3 sergo iirimaal 6.01 2007, 7:06

    Hei. Ma ei saa ikkagi aru, milles see siinsete ühiskondade suletus so meelest lõpuks seisneb?
    Minu meelest Nobeli preemiate jaotus ei näita väga ühiskondade avatust või suletust.
    Nagu ei kujuta ma ette ka, et Euroopas puuduks teadusasutused, kus töötaks erinevatest rahvustest inimesi. Pigem vastupidi.
    Samamoodi ei näita suletust või avatust ka keelteoskusega inimeste tunnustamine. Kui sa oled hea tõlk, on sul keeltest abi igas tõlkebüroos, aga kui oled suvaline tüüp, siis oska või sadat keelt, mida sa rakendada ei oska, ning ikka võid mittekeegi olla. Seda igas maailmajaos.
    Kombed on igal pool erinevad, tulenevalt kasvatusest ja kogu keskkonnast. Keeleoskus ilma keskkonna tundmiseta on üsna kasutu. Sõnadest saad aru, aga jutust mitte.
    Samamoodi võid ka Hiiumaal või Silikooni Orus mitte kohaneda, ehkki sul on sada haridust või dokustaati. Samamoodi võib mo meelest so pere leida mittehuvitavat tööd Tallinnas, Tartus või Pärnus.
    Mis see USA praem on?
    Rääkisin täna ühe iirlasega, kes töötas USA firma heaks ning ei suutnud ära kiruda, et sealses tehases ei osanud ükski töötaja, kellega tal suhelda vaja oli, inglise keelt. Kõik rääkisid ainult hispaaniat. Ja nagu selgus, pole USAs ametlikku riigikeele nõuet kuskil töötamiseks. Epp oskab seda ehk kinnitada või täpsustada.
    Mis avatus see siis on?
    Ja mis jutt see on, et enamikku meie keeli ei räägita väljaspool emamaad? Inglise, hispaania, prantsuse, portugali on mitmes kohas ametlikud keeled? Või täpsusta, kui pole.
    Ja see on juba liiga suur osa Euroopast, et seda mo meelest vähemuseks nimetada.

    Ja see viimane lause on samuti üsna arusaamatu. Et Euroopa on rahvusvaheliseks suhtlemiseks vähem valmis, kui USA? Samamoodi võiks lambist väita, et muu maailm on Euroopaga suhtlemiseks vähem valmis.

    Palun, selgitage keegi mulle täpsemalt. Ma lihtsalt ei saa aru praegu kogu sellest jutust. Minu rumalus, sorry, aga proovige siiski.

  4. 4 Margot 6.01 2007, 20:40

    Üldiselt olen nõus, et Euroopas on tihti keeruline ja aeganõudev sisse elada ja omaks võetakse aeglaselt kui üldse. Aga siinkohal on just Holland, minu praegune kodumaa, pigem välismaalasesõbralikkuse etalon ja see kirjutis teeb tulpidemaa rahvale tõsiselt ülekohut.

    Esiteks jäid silma laused – “On vaja kutsuda töö- ja koolikaaslasi külla, peole, kohvi jooma. Me peame tundma huvi nende käekäigu, muljete ja murede vastu.” See “on vaja ja peame” suhtumine on enamasti kõikide välisriikidesse kolijate esimene möödapanek. Nimelt on inimestevaheline suhtlemine (eriti eriva keele- ja kultuuritausta puhul) eelkõige energiavahetus ja sunnitud sõbralikkuse ning huvi teesklemine toob ka sarnase vastukäitumise. Kui ikka tahta suhelda ja seda rõõmu ning positiivsusega teha avanevad inimesed kiiresti ja tulevad ka vastukutsed ning toetus kohanemisel.

    Teiseks on Holland kui maailma elukvaliteedi tabelis 5 kohal asetsev riik enam kui kannatlik aastaid ülemõistuse kõrgete immigrandi hordide vastuvõtmisel. Eriti teades, et enamik tulevad siia paremat elu ja rikkust otsima ning seda ka leiavad. Maailma globalisatsiooni indeks asetab Hollandi samuti 5ndale kohale, kohe 4. kohal oleva USA järel. Teistest Euroopa riikidest on esiviisikus veel Shveits ja Iirimaa.

    Kolmandaks on statistika alusel just Holland Euroopas esirinnas inglise keele oskuse poolest. Ligi pooltes siinsetes ettevõtetes on töökeeleks inglise keel ja perfektselt räägivad seda üle 90 % elanikest (kas see number USA-ski nii kõrge on?). Kogu teadustöö käib samuti inglise keeles. Samuti on ülemõistuse lihtsaks tehtud töö- ja elamisloa saamine teadmistepõhistele immigrantidele. Riik peab pidevat dialoogi expattide kogukonnaga ja regulaarselt viiakse läbi välismaalaste rahulolu uuringut. Inglisekeelsetele ilmub 2 nädalalehte, korraldatakse lugematult üritusi ja poputatakse rohkemgi kui tarvis.

    Kokkuvõttes ei usu mina küll, et Euroopa USA-st rahvusvahelises suhtlemises maas oleks – lihtsalt suheldakse teisiti ja hinnatakse lisaks SKP-le ka mõnusat ja stressivabamat elustiili. Elu, kus töö ja puhkus vahelduvad võrdsemates proportsioonides ja jätavad aega ka tööväliseks suhtlemiseks olgu siis välis- või omamaalastega. Eks aeg näitab kumb suhtumine pikas perspektiivis kaugemale viib ja rahulolu toob:)

  5. 5 Ott Toomet 7.01 2007, 14:15

    Need mõtted ei põhine sugugi ainult minu kogemusel ning Aarhusi ja San Francisco võrdlusel. Olen püüdnud inimestega rääkida ja asju kõrva taha panna. Aarhus on provints, nõus. Aga kuuldu-kogetu põhjal pole Kopenhaagen palju parem (nimetatud soomlane elas Kopenhaagenis). Amsterdam oli parem. Aga näiteks Syracuses (New Yorgi keskosas), mis on minu meelest palju hullem provints kui Aarhus, oli tutvuste loomine _kümneid_ kordi lihtsam! Midagi analoogilist on väitnud enamus (kuigi mitte kõik), kellel on välismaalasena elamise kogemus nii Euroopas kui USAs.

    Hollandi osas oleks huvitav rohkem kuulda. Välismaalasesõbralikkuse
    etalon — ei usu. Ametlik viisade ja elamislubade pool kindlasti
    mitte (ka mulle keelduti 2003 aastal elamisluba andmast). Hirsi Alilt kodakondsuse ära võtmine ei tundu ka mitte sõbralik žest.

    Aga olen nõus, et need mõtted ei pretendeeri mingile teaduslikule
    andmekogumisele.

    Keelte rääkimise osas — hää point. Tahtsin öelda, et eurooplane
    kohtab üldiselt harva inimesi, kes nende keelt küll oskavad, kuid
    kelle jaoks see ei ole esimene keel.

    Ida-Euroopa: olen ka ise mõelnud. Et siin on halvem, selle kasuks
    räägivad niisugused asjad:

    * Lääne-Euroopaga võrreldes vähem rahvusvahelist kogemust. Vähe
    võõrtööjõudu, omadel puudub kogemus reisida ja mujal töötada (kuigi
    siin asjad kiiresti muutuvad).

    * Halvem keelteoskus. Isegi kui tahaks, ei suuda paljud õieti suhelda.

    * Näib, et Ida-Euroopas on tugevam võõraste (ja üldse teistsuguste)
    vastasus. Asjalikku infot mul ei ole, aga lehesaba infot ja eesti
    elu kokku pannes jääb niisugune mulje.

    Vastupidise kasuks jällegi võib öelda, et

    * läänepoolt tulijaid ümbritseb ikka veel teatud rikkuse ja põnevuse
    paiste.

    * Vähene kogemus võõrastega võib teisest küljest suurendada uudishimu
    ja seeläbi teha suhete loomise hõlpsamaks.

    Arvan, et esimesed argumendid on kaalukamad.

    Ott

  6. 6 Ingrid 7.01 2007, 14:53

    Ehk on vahe hoopis selles, kas ollakse valmis veri ninast väljas tööd tegema 24 tundi ööpäevas või tahetakse, et elu oleks ka tore ja toetav? Kui nobelivääriline idee silme ees, siis oleks vist üsna ükskõik, kas taanlasi huvitab Soome kultuur või vastupidi.

    Sooja vastuvõtu koha pealt, arvan, on Margotil õigus: kui ise olla avatud ja tunda huvi vastuvõtva maa keele, kultuuri ja inimeste suhtes, siis leiad omad kohad ja inimesed kindlasti. Aga kui lähtuda sellest, et riik on väike ja keelt kuskil mujal ei räägita ja, kujutate ette, nad eelistvad, et nende emakeelt kõneldaks korrektselt, siis tasuks vist panustada pigem 24tunnistele tööpäevadele ja äkki tuleb ka Nobel :)

  7. 7 oudekki 7.01 2007, 15:09

    Tjah, ka mulle tundub, et ameeriklased on su valmis vastu võtma, kui sa oled nõus ameeriklaseks hakkama. Eurooplased ei ole nii kindlad, et sa saad hakata näiteks “prantslaseks”. Kuigi Itaalias mul jälle seda tunnet ei olnud, et mind niiväga immigrandiks peetaks. Nende eelarvamused käivad siiski kahjuks pigem aafrika riikidest tulnute kohta, teate neid, kes tänavatel ringi käivad, tohutu hulk kilinaid käes (või siis lilli?).

    Aga teisest küljest olen ma tähele pannud, et “olla ameeriklane” on USAs edasijõudmiseks palju enam oluline kui näiteks “olla itaallane” Itaalias. Sest Euroopas on erinevaid kultuure enam, neil on teatud põhimõttelised sarnasused, aga nad on lähestikku. Ameeriklased aktsepteerivad rahvuskööke, aga märgatavalt raskem on panna neid aktsepteerima teistlaadi väärtusi. Ja ma arvan, et ei pruugikski, sest see on ju lõpuks nende riik :)

    Aga ma arvan, et peale selle arvamuse “igaühest või saada ameeriklane” teeb seal võõral hakkamasaamise lihtsamaks siiski ka majanduse suurus ja töökohtade arv. Euroopa väikeriikides sa tunned, kui _võõras_ võta midagi ära. USAs on valikut enam.

  8. 8 Marit & Toomas 7.01 2007, 19:02

    Meie arvates kehtib Oti jutt vähemalt teadlaste kohta päris hästi. Mitte otseselt sellepärast, et teadlased kuidagi keskmisest kehvemad kohandujad oleksid. Küsimus on eelkõige selles, et tänapäeva teaduses on paratamatu, et teadlased liiguvad tihti ülikoolide vahel, et olla oma uurimisteema jaoks sobivas kohas. Euroopa riikide väiksus on aga selle liikumise seisukohalt probleem: võib juhtuda, et ühes kitsas uurimisvaldkonnas on Euroopas ainult mõned tõsised uurimisgrupid ja nende vahel liikumiseks peab paratamatult riiki vahetama. Ja riigi vahetamine on Euroopas keerulisevõitu, vähemalt juhul, kui teha seda korduvalt ja koos perega. USAs sama arvu kilomeetrite taha kolimine päris kindlasti lihtsam.

  9. 9 tppsptslst 8.01 2007, 2:37

    Ott Toomet Jan 7th, 2007 at 14:15

    -Aga näiteks Syracuses (New Yorgi keskosas), mis on minu meelest palju hullem provints kui Aarhus, oli tutvuste loomine _kümneid_ kordi lihtsam! Midagi analoogilist on väitnud enamus (kuigi mitte kõik), kellel on välismaalasena elamise kogemus nii Euroopas kui USAs.

    No see on hoopis teine küsimus. Inimeste avatus, mitte niivõrd Europa Usa.

    Rootsis võõra inimsega pikemalt juttu ajades peetakse sind hullumeelseks. Mine Lõuna poole ja seda avatumaks muutuvad inimesed. ja ameeriklased on küll jah suhteliselt avatumad, põhjaeurooplastega ilmselt ei maska võrreldagi.

  10. 10 Margot 8.01 2007, 13:21

    Ott, nüüd ma saan aru küll, miks sul Hollandi kohta selline arvamus:) Aga tegelikult ongi siin väga palju muutunud võrreldes 2003 aastaga ja teadmiste põhine immigratsioon lausa riiklikul tasemel prioriteet eelmisest aastast. Sest Hollandlased on väga mures, kui nende teadustöö USA-ga sammu ei suuda pidada. Õigemini on eesmärk lausa parem olla suurest konkurendist. Nii, et tänapäeval meelitatakse tippspetsialiste siia nii heade palkade, lihtsat ja kiiret ümberasumist võimaldavate reeglite kui ka meeldiva elukeskkonna ning võimalusega töötada Euroopa heaks:) Nii, et proovi uuesti:) Ja, mis puutub Hirsi Ali juhtumisse, siis sellel pole teadusega midagi pistmist – see on puhas poliitika. Või oleks täpsem öelda must poliitiline võimuvõitlus:)

  11. 11 maretw 8.01 2007, 16:07

    Saatuse irooniana pärineb just suur osa nobeliste ja muude “priiside” laureaate ühest maailma suletumast kogukonnast e juutide hulgast. Kas lisaks suletusele annab Euroopa ka liiga hea elu mitte kuigi läbilöögivõimelistele indiviididele? Ehk siis hoopis vana hea darwinism :) Või usk oma ülemuslikusse?
    Tegelikult on ka USAs piisavalt vägagi suletud ühiskondi. Ma küll ei usu, et mind naljalt Miami kuubalaste kohviõhtule kutsutaks ja seal omainimesena koheldaks :) Tõenäoliselt tuleb mulgi omad “seltsimehed unetud”-fraasid ennem selgeks õppida.
    Mdm Ali aga esitas teadlikult valeandmeid. Nii, et lihtsureliku puhul oleks ta lihtsalt välja saadetud ja suur osa meediaruumi vabaks jäänud, aga ta oli poliitik… Vaevalt, et USA selliste inimestega siidkinnastes ümber käiks, kui juba näiteks nende viisareziimi rikkujate poliitikat vaadata.

  12. 12 accounting and finance for non-specialists 8th edition pdf 19.04 2013, 11:26

    Whats up! I simply would like to give a huge thumbs up for the
    great information you may have here on this post. I will probably be coming back to your weblog for more soon.

  13. 13 http://www.amigosdivebelize.com/index.php?option=com_Blog&view=comments&Pid=655398&Itemid=0 26.09 2013, 5:35

    When I initially commented I clicked the “Notify me when new comments are added”
    checkbox and now each time a comment is added I get several emails with the same comment.
    Is there any way you can remove me feom that service? Thznk
    you!

  14. 14 pdf 2.10 2013, 9:57

    What’s up, all is going fine here and ofcourse every one
    is sharing information, that’s really excellent, keep up writing.

  15. 15 he Said forex jet scalper 29.09 2014, 9:00

    Hi there, just became aware of your blog through Google, and found that it is
    truly informative. I’m going to watch out for brussels.

    I’ll be grateful if you continue this in future.
    Lots of people will be benefited from your writing. Cheers!
    he Said forex jet scalper

  16. 16 vigrx plus usa 3.10 2014, 17:09

    I’m gone to convey my little brother, that he should also go to see this web
    site on regular basis to take updated from most
    up-to-date gossip.

  17. 17 grand plaza serviced apartments 42 princes square london w2 4ad 6.10 2014, 11:41

    One thing that goes in complete favor of corporate apartments is that there are no hidden charges.
    This helps in selecting a location that can optimize your trip to London.
    For those who are visiting London on business or on work assignments during summer, accommodation will
    be in short supply. If you have children, you can never go wrong with this
    place.

  18. 18 related web site 24.11 2015, 2:04

    Web traffic is very important for the popularity of your website. Google has a big list of rules about websites and what they can and can’t do with search results and their code. You might have tried some of these but not been able to find what you were looking or found that the returns they found were not relevant to the subject for which you were searching.


  1. 1 Chicago Sõnumid » Blog Archive » Välismaalasena Euroopas ja Ameerikas Tagasisideviide, 8.01 2007, 4:47

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: