Perepoliitikast: sünnitoetustest ja –puhkustest

Käesolevaga alustan ma postituste sarja Euroopa perepoliitikast, refereerides (autori loal) Tartu Ülikoolis kaitstud Helina Riisalu magistritööd. Soovitan rohkem teemast huvitatutel ka tööd ennast lugeda, see on olemas TÜ raamatukogu andmebaasis – annab hea ülevaate ja samas ka detailseid näiteid sellest, mis toimub maailma arenenud riikide peretoetuste alal.

Mina keskendun siinkohal Euroopa riikidele. Kõik andmed on aastast 2002, nii et osa neist võib paraku ka vananenud olla. Ning sõnad “sünnituspuhkus ja vanemapuhkus” esinevad edaspidises tekstis sünonüümidena, sest Euroopa riikide võrdluse kontekstis ei saa neid eristada.

Maailmas keskmiselt…

Võttes arvesse nii ema- kui vanemapuhkust, oli aastal 2002 lapse sünniga seotud kogu puhkuseperioodi (nii tasustamata kui tasustatud) keskmine pikkus arenenud riikides 89 nädalat, seega rohkem kui poolteist aastat.

Tasustatud puhkuste keskmine pikkus oli aga 68 nädalat. Arenenud riigidest kõige lühemad lapsehoolduspuhkused on USAs ja Türgis, kus õigus lapse sünniga seotud puhkusele kestab vaid 12 nädalat!

Õnneks on Euroopas asjad paremad. Euroopa Nõukogu direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid lapse sünni puhul garanteerima vähemalt 3-kuulise puhkuse ning selleks perioodiks tuleb säilitatada emale senine töökoht.

Ida-Euroopas saab pikemalt puhkust

Tasustatud vanemapuhkuse kestus on märgatavalt kõrgem Ida-Euroopa riikides. Kui Lääne-Euroopa riikides on kogu tasustatud ema- ja vanemapuhkuse periood keskmiselt 11 kuud ja Skandinaavia riikides 17 kuud, siis Ida-Euroopa riikides (sh endise N. Liidu koosseisu kuulunud riikides) kestab see ligi 2,5 aastat. Kõige pikem on lapse sünni puhul antav puhkus Tšehhis – vanemad võivad lapsega koju jääda kuni lapse 4-aastaseks saamiseni. Austrias, Slovakkias, Ungaris, Ukrainas, Valgevenes, Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus võimaldatakse tasustatud vanemapuhkust, kuni laps saab 3-aastaseks; Bulgaarias, Rumeenias ja Saksamaal, kuni laps saab 2-aastaseks.

Prantsusmaal võimaldatakse samuti vanemapuhkust kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, kuid – hüvitist makstakse seal ainult teise ja järgneva lapse puhul, mitte aga esimesele lapsele.

Mitmes riigis on vanemapuhkuse kestus sõltuv laste arvust peres. Üldine tendents on selline, et koos lapse sünnijärjekorra suurenemisega suureneb ka puhkuse pikkus. Näiteks
Monacos ja Prantsusmaal on esimese ja teise lapse puhul emapuhkuse kestus 16 nädalat, kuid kolmanda lapse sünni puhul on võimalik emapuhkusel olla 10 nädalat kauem. Poolas lisandub iga järgneva lapse sünnil vanemapuhkusele juurde kaks nädalat.

Paindlikke vanemapuhkuste variante

Paljudes riikides on lubatud vanemapuhkust võtta aga ka osade kaupa, et muuta paindlikumaks võimalused pereelu ja töötamise kokkusobitamiseks. Taanis kehtib vanemapuhkuse väljavõtmise õigus isegi kuni lapse 9-aastaseks saamiseni! Itaalias, Hollandis, Rootsis ja Sloveenias on lubatud vanemapuhkuseks määratud päevi kasutada kuni lapse 8-aastaseks saamiseni. Portugalis võib vanemapuhkust kasutada kuni lapse 6-aastaseks saamiseni, Inglismaal ja Iirimaal kuni lapse 5-aastaseks saamiseni. Paljudes riikides on võimalik vanemapuhkuse perioodi pikendada seeläbi, kui vanem käib osalise ajaga tööl.
Austrias näiteks võib saada vanematoetust kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, kuid töökoht säilitatakse vaid kaheks aastaks. Samas on seal võimalik vanemapuhkus venitada ka neljaks aastaks, käies tööandja nõusolekul osalise ajaga tööl.

Belgias saavad vanemad kuni lapse 4-aastaseks saamiseni vanemapuhkust kolm kuud. Puhkus pikeneb kuue kuuni, kui vanem käib samal ajal osalise koormusega tööl. Sarnane süsteem kehtib ka Hollandis – niimoodi püütakse säilitada sidet töötaja ja tööturu vahel.

Puhkust ka isale

Paljudes arenenud riikides võimaldatakse mõlemale vanemale puhkust seoses lapse sündimisega.
Austrias pakutakse vanematele kolm aastat vanemapuhkust ainult juhul, kui kumbki vanem kasutab sellest vähemalt kuus kuud enne lapse 3-aastaseks saamist. Belgias ja Hollandis on mõlema vanema jaoks eraldi puhkust reserveeritud 3 kuud, Kreekas 3,5 kuud. Taanis on vanemapuhkusest isa jaoks ette nähtud 2 nädalat, Islandil 2kuud, Itaalias 3 kuud, Luksemburgis 6 kuud. Seda osa puhkusest ei saa kasutada ema.

Rootsi süsteem on eriti paindlik: 480 tasustatud puhkusepäeva on jagatud võrdselt ema ja isa vahel − 240 päeva mõlemale vanemale, aga180 päeva sellest võib üks vanem anda teise vanema kasutusse. Norras võivad vanemad tasustatud puhkuseperioodi omavahel jagada. Teatud osa peab sellegipoolest olema valitud kindlate reeglite alusel – ema peab võtma kolm nädalat oma vanemapuhkuse perioodist enne sünnitust, ning ka kuus nädalat vahetult pärast sünnitust on reserveeritud emale.

Kui palju saab raha?

Enamikus maailma arenenud riikides võimaldatakse värskele emale puhkust, mis on riigi rahadest kompenseeritud. Ainsateks eranditeks on USA, Austraalia ja Šveits, kus emal on võimalik küll jääda puhkusele, kuid riiklikul tasandil ei ole mingit puhkusekompensatsiooni.

Muide, Šveitsist: rahvusvahelist võrdlevat perepoliitika-alast informatsiooni haldav The Clearinghouse on International Developments in Child, Youth and Family Policies kritiseerib selle riigi vanemapuhkuste süsteemi kui ebaõiglast ja vastuolulist: Šveitsi tööseadusandlus keelab emal töötada kaheksa nädalat pärast lapse sündi, aga samas ei võimaldata selle eest riiklikult tasustatud emapuhkust.

Rääkides aga ülejäänud riikidest: rasedus- ja sünnituspuhkuse hüvitis on tavaliselt seotud enne lapse sündi saadud palgaga. Täpsemaid näiteid: Belgias on hüvitis esimesel kuul 82% palgast, edasi 75% palgast, kokkuvõttes 77%.

Saksamaal: emale on ette nähtud 100% suurune palgakompensatsioon, sellest 13 eurot päeva kohta makstakse riigieelarvest, ülejäänud osa peab kompenseerima tööandja. Keskmise palga juures kaetakse Saksamaal riigieelarvest vaid 15% ema eelnevast palgast.

Albaania: hüvitis esimesed 150 päeva 80% palgast, edasi 50% palgast, kokkuvõttes 62% palgast sellel perioodil.

Suurbritannia: hüvitis esimesed 6 nädalat 90% palgast, järgmised 12 nädalat 99 € nädalas, kokkuvõttes 39% palgast.

Emapuhkuse hüvitisele võib olla kehtestatud limiit, millest suuremat summat välja ei maksta. Samas on mitmes riigis kehtestatud ka miinimumsumma, millest madalamaks ei saa hüvitis jääda.

Puhkus ja raha ei pruugi kattuda

Kompensatsiooni saamine võib olla limiteeritud lühema perioodiga kui puhkuse tegelikkestus. Näiteks Luksemburgis makstakse hüvitist kuue kuu jooksul 1611 eurot kuus, ülejäänud kuus kuud on tasustamata. Saksamaal saab puhkusehüvitist kaks aastat (307 eurot kuus), kolmas vanemapuhkuse aasta on tasustamata. Norras saavad mõlemad vanemad pärast aastast tasustatud puhkust veel ühe aasta tasustamata vanemapuhkust.

Saksamaal makstakse hüvitist kuni lapse 2-aastaseks saamiseni. Kolmas aasta on tasustamata.

Taani: kui vanema sissetulek enne lapse sündi võrdus keskmise palgaga, siis vanemapuhkuse hüvitise maksimaalmäära arvesse võttes on tegelik hüvitis 36% palgast.

Norras makstakse puhkusehüvitist kas 80% või 100% eelnevast palgast, sõltuvalt sellest, kas puhkus võetakse 52 või 42 nädalaks.

Prantsusmaa ei maksa mingit hüvitist esimese lapse hooldamisel. Kahe või enama lapsega perele makstakse vanemapuhkuse hüvitist fikseeritud tasuna.

Ühekordne sünnitoetus

Sageli kaasneb lapse sünni puhul puhkusehüvitistega ka ühekordne sünnitoetus. Sellist ühekordset toetust makstakse esimese lapse sünnil 22 riigis.
Serbias makstakse sünnitoetust alates teise lapse sünnist, Itaalias alates kolmanda lapse sünnist.

Üldtendentse ja… kes on tublim?

Üldiselt: mida pikem on vanemapuhkus, seda madalam on kokkuvõttes selle eest saadav hüvitis. Üldisest tendentsist erinevad Rumeenia ja Ungari, kus puhkuseperiood on üsna pikk ning samas ka kõrgelt tasustatud. Rumeenias saab vanem 85% palgast kuni lapse 2-aastaseks saamiseni, Ungaris makstakse 70% palgast kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Võrreldes keskmise sissetulekuga, on ema- ja vanemapuhkus kõige kõrgemini tasustatud Sloveenias – kuigi hüvitist makstakse vaid ühe aasta vältel, on selle summa koos sünnitoetusega kokkuvõttes lausa kõrgem kui riigi keskmine palk sellel perioodil! 2002. aasta andmetel asetub Eesti samasse rühma koos Läti, Leedu, Ukraina, Soome, Norra, Austria, Valgevene ning Slovakkiaga, kus lapse sünniga seotud puhkused ulatuvadkolme aastani ning selle eest saadav hüvitis moodustab kokkuvõttes 20–40% keskmisest palgast.

…Järgmine kord siis ülevaade muust: lastetoetuste summadest pärast vanemapuhkuse lõppu, üksikvanemate toetamisest ja sellest, mis riikide gruppi kuulub Eesti oma perepoliitika järgi.

10 Responses to “Perepoliitikast: sünnitoetustest ja –puhkustest”


  1. 1 Merlin 3.01 2007, 22:59

    tsitaat:
    võimaldatakse tasustatud vanemapuhkust, …. Saksamaal, kuni laps saab 2-aastaseks.

    elan ise Saksamaal ja mul on laps. see väide ei vasta t6ele, et siin saab tasustatud vanemapuhkust kuni lapse 2-aastaseks saamiseni.

    lapsehoolduspuhkust on v6imalik v6tta täpselt lapse 3-aasteks saamiseni. rahalist toetust sai riigilt vastavalt pere sissetulekule: m6ned pered 6 kuud, vaesemad 24 kuud, kusjuures suures enamus peresid ei saanud 24 kuud. meie pere sissetulek näiteks oli toetuse taotlemise hetkel veidi üle riigi keskmise sissetuleku ja me saime raha ainult 6 kuud.

    alates 1.1.2007 kehtivad uued reeglid.

    terv
    Merlin

  2. 2 Ott Toomet 4.01 2007, 7:12

    Sünnipuhkuste pikkust võrreldes peaks ka mõtlema, et mis saab siis, kui jääd kauemaks koju. Kas töökoht tegelikult säilib? Kas on lihtne uut tööd leida? Julgeksin arvata, et USAs on uue töö saamine lihtsam (võibolla mitte tippspetsialistide hulgas), ja seega kauemaks koju jäämine ohutum. Igatahes näitavad enamus indikaatoreid, et töö leidmine käib Ameerikas palju kiiremini. Tööturu segmentide lõikes ei tea, ja ma ei tea ka, et kuidas mõjub “põhjendamata” lisapuhkus edasistele karjäärivõimalustele.

    Ott

  3. 3 Mari-Leen 4.01 2007, 12:08

    Saksamaal saab lapsepuhkust võtta kokku 3 aastat ja kuni lapse kooliminemiseni ja ei ole oluline, kas lapsepuhkusel on ema või isa. Seda võib pere vastavalt endale planeerida.

  4. 4 Eppppp 4.01 2007, 21:47

    Aitäh, Merlin, täiendava ja ülivärske info eest. Mag.töö autor hoiatas ka, et andmed on paar aastat vanad.

  5. 5 nuvalift skin care 20.07 2013, 1:31

    I love what you guys tend to be up too. This type of
    clever work and exposure! Keep up the wonderful works guys I’ve added you guys to my personal blogroll.

  6. 6 how to gain lean muscle mass and lose body fat 24.07 2013, 5:04

    Asking questions are truly fastidious thing if you are
    not understanding something completely, but this
    piece of writing provides good understanding even.

  7. 7 Cheap Muscle building supplements that work 24.07 2013, 6:13

    I just like the helpful info you supply on your articles.
    I will bookmark your weblog and take a look at once more right
    here frequently. I am fairly sure I will be informed many new stuff right right here!

    Best of luck for the following!

  8. 8 pure green coffee bean plus and pro garcinia 16.07 2014, 7:00

    Simply want to say your article is as amazing.

    The clarity for your put up is simppy excellent and that i
    can assume you are knowledgeable on this subject.
    Welll with your permission let me to seize yyour feed
    to keep up to date with imminent post. Thanks a million and please carry on the enjopyable
    work.

  9. 9 new games announced 2014 3.10 2014, 0:12

    Thank you, I’ve just been looking for info about
    this subject for ages and yours is the greatest I’ve found out till now.
    But, what in regards to the bottom line? Are you certain concerning
    the supply?

  10. 10 learning effort 6.01 2015, 16:03

    I do not know if it’s just me or if perhaps everybody else encountering problems with your website.
    It seems like some of the written text within your posts are running off
    the screen. Can somebody else please provide feedback and let me know if this is happening to them
    as well? This could be a problem with my browser because
    I’ve had this happen previously. Thanks


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: