Kinnisvara mullitab kogu Euroopas

Mitte kunagi varem pole kinnisvara hinnad tõusnud nii kiiresti, nii kaua aega järjest ja nii paljudes riikides. Millal ja kust algab langus? Kes meist ei tahaks osata kristallkuulikese abil ennustada? Mullide lõhkemise ennustamine on alati olnud hullumeelne ettevõtmine ja sellepärast püüan sellest hoiduda.

Küll aga võib Euroopas ringi vaadates näha huvitavaid arenguid ja majahindu, mis panevad tõsised analüütikudki pead kratsima. Mu sõber müüb momendil Londoni ülem-keskklassi pererajoonis maja hinnaga 4 miljonit GBP. Maja nagu maja ikka, veidi küll keskmisest suurem (400 m2) ja uhiuus. Ruutmeetri hinna võib igaüks ise arvutada :) Selle kõige taustal näib Ida-Euroopa tõusujoon üsna mõistlikuna (on ju tõusu algpunkt väga madal). Eesti kinnisvaraturuke aga lausa vaikse ja rahuliku tiigina.

Kus tõuseb?
Londonist Milaanoni ja Barcelonast Stockholmini – madalate intresside toel liiguvad majade/korterite hinnad küll erineva tempoga, kuid kindlalt ühes suunas. Morgan Stanley suvise raporti kohaselt on 25% kogu maailma majandustest “mulli-seisus” ja järgmised 40% “mulli-lähedases kategoorias”. Euroopa riikidest on selle uuringu järgi dramaatiliselt ülehinnatud Suur-Britannia, Hispaania ja Hollandi kinnisvaraturud, lõhkemise äärel peaksid olema ka Prantsusmaa, Rootsi ja Itaalia turud. Ka hiljutises OECD raportis riskivad tippu jõudmisega Prantsusmaa, Rootsi, Hispaania ja uue riigina ka Taani (2006 aasta esimese 6 kuu jooksul tõusid hinnad 22,4%). Tõuseb ka meie lähinaabritel – Soomes läksid samal ajavahemikul hinnad üles 9,8% ning Norras 8,4%

Kus langes?
Ainus erand Euroopa kinnisvaraturul on Saksamaa pealinn, kus hinnad juba viimased 10 aastat langenud. Kõik, kes usuvad, et majad saavad ainult kallimaks minna, peaksid võtma ette kainestava reisi Berliini ja rääkima mõne sealse omaniku või maakleriga. Nägime kaubanduskeskust, mis oli müüri langemise eufoorias 12 miljoni Euroga ostetud ja nüüd tasuta esimesele tahtjale anti (ainuüksi omamine tähendab kulusid). Või imeilusaid juugendstiilis maju, mille ruutmeetrihind olematu, sest sealkandis pole populaarne elada.
Momendil on aga ka sealne turg tegemas pööret ülespoole, sest paljud kinnisvaranäljas välismaalased on odavate majade kantsi avastanud. Hiljuti ostis suur Hollandi pensionifond jupi sealsest “Lasnamäest” ja hindu kergitavad ka oma turus pettunud ameeriklased ja jaapanlased.

Liiga palju raha jahib vähest kaupa?
Miks just kinnisvara? Pärast .com-krahhi ja börsikrahhi voolas enamus rahast võlakirjadesse ja kinnisvaraturule. Investoritega rääkides tuuaksegi põhilise maasse-tellistesse investeerimise põhjusena välja parema puudumise. Inimeste fantaasia on piiratud ja kinnisvara on ajast-aega kindlaks rahapaigutuskohaks loetud. Seega otsib raha kohta, kus teenida, ja kui oma kodupiirkonda investeerimine enam mõistlikku tulu ei garanteeri, hakatakse ringi vaatama. Paljud püüavad piirduda Euroopa alaga, sest kuigi riigiti on seadused erinevad, on üldine turvalisus ja leebemad Euroopa Liidu tingimused tagatud.

Kord on Piibeleht all ja Vestmann peal…
Tundub, et Euroopas on käimas võistu hinnatõus. Kui Londonis on väike hüpe toimunud, arutletakse Amsterdamis, et miks meil korterid nii odavad on. Järgneb tõus Amsterdamis, millele reageerib Hispaania ja Itaalia omakorda tõusuga. Siis ilmuvad artiklid, et Ida-Euroopa võtab järgi. Järjekordselt arutatakse, et kui juba Prahas maksab kehvema ehituskvaliteediga korteri ruutmeeter peaaegu sama palju kui Londoni eeslinnas siis … London, kui Euroopa metropol ei saa ju lubada, et Praha kesklinna korter East-Endile järgi võtab. Ja piiriks on vaid taevas…

Selle hooaja mood kinnisvaras
Vihjeid, kuhu investeerida, sajab kõikjalt – inimestelt seltskondlikel koosviimistel, Poola ehitajalt, kes meie vannituba remontis ja muidugi meediast. Easyjeti pardaajakirja detsembrinumber soovitab näiteks soetada kortereid Lissaboni kesklinnas (sest see on odavaima ruutmeetrihinnaga pealinn Euroopas) või siis maad Poolas (see olevat suure hinnatõusu-ruumiga). Suvekodu peaks hetkel plaanima Bulgaariasse ja suure spekuleerimislootusega hiilgab Berliin.
Kui paar aastat tagasi sain oma päritolu teatades alati küsimustelaviini a la kuhu Eestis investeerida ja kui palju Tallinna Vanalinna korteri eest sobiks välja käia, siis nüüd ei tekita Eestist pärit inimene kinnisvara ringkondades enam mingit elevust. Jutt läheb hoopis põnevamaks kui tuleb välja, et tulin just Berliinist ja septembris käisin Bulgaarias ringi vaatamas. Baltikum on momendil out. Ainult taksojuhid veel ei tea seda:)

Kas mull või pall?
Kinnisvara puhul on mull tegelikult üleüldse vale termin, sest selle lõhkedes ei jää alles midagi peale seebiste pritsmete. Jah, börsimull võib tõesti olematuks haihtuda. Kinnisvara pole aga kunagi ega kusagil päriselt olematuks muutunud. Regionaalselt võib ette tulla hinnalangust, mis on rohkem nagu õhu väljavool õhupallist. Millal ja kust aga õhupall lekkima hakkab? Kuhu see kristallkuul jäigi nüüd…

0 Responses to “Kinnisvara mullitab kogu Euroopas”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: