Televiisorimaks

Juba aastaid on Eesti ajakirjanduses aeg-ajalt võinud lugeda ideest, et Eesti Televisiooni ja Eesti Raadiot võiks rahastada lubamaksust. Rootsi kogemust arvestades tasuks ideed enne selle rakendamist kolm korda tõsiselt kaaluda.

Sel sügisel sai Rootsi uue valitsuse, sealhulgas ka uue kultuuriministri. Tõsi, minister sai ametis olla vaid kümmekond päeva, purustades seega varasema ministrite ametioleku aja lühiduse rekordi. Põhjus, miks kultuuriminister kohast loobuma sunniti, oli maksmata televiisorimaks, mis on Rootsis kohustuslik kõigile teleriomanikele. Hiljem selgus, et uues valitsuses oli veel kaks ministrit, kes olid „unustanud” televiisori eest maksta. Kultuuriminister näitas aga taset, sest ta oli juba 16 aastat seda järjepidevalt ära unustanud.  

Teoreetiliselt on televiisorimaksu idee väga ilus: kõik Rootsi leibkonnad, kes omavad televiisorit või TV-kaardiga arvutit, peavad maksma umbes 2000 SEKi (3400 krooni) aastas. Raha läheb otse, riigieelarve tõmbetuultest puutumata, riigiringhäälingule, mis peaks tänu sellele muutuma poliitilistest parteidest sõltumatumaks.  

Probleem on aga selles, et rootslased armastavad televiisoritasu maksmata jätta. Pärast kultuuriministri vahelejäämist korraldasid mitmed ajalehed ja netiportaalid oma kodulehekülgedel lugejaküsitluse, millest enamik neist näitas, et teleritasu maksab umbes 70% rootslastest, kuigi maksukohuslasi on umbes 95% elanikest.  

Maksu kogumisega tegelev ettevõte Radiotjänst kasutab igasuguseid kavalaid tehnikaid tasude kättesaamiseks. Esiteks registreerivad elektroonikakauplused kõigi teleriostjate nime ja aadressi ning edastavad need Radiotjänstile. Teiseks saadab ettevõtte neile, kes nende andmetel tasu maksnud pole, koju kirju, helistab neile ning teeb isegi kontrollvisiite. Kolmandaks kasutab Radiotjänst peilingaatorit, mille tööpõhimõtteid ma täpselt ei tunne, aga mis televiisori nö välja peilib.  

Vabandused telemaksu tasumata jätmiseks on väga erinevad. Osa väidab, et ei vaata Rootsi TV-d ega maksa seega teenuse eest, mida ei tarbi. Osa kinnitab, et on põhimõtteliselt sedalaadi kohustusliku tasu vastu ja arvab, et maksud on Rootsis juba niigi kõrged. Halva mälu üle ei kurda küll eriti keegi peale ministrite.   

Kas Eestis saaks analoogsest televiisorimaksust asja? Seaduskuulelikkust tundub Rootsis omajagu rohkem olema kui Eestis. Teisalt kehtib televiisoritasu ju paljudes Euroopa riikides ja poleks ilmselt imekspandav, kui see kunagi ka Eestis aktuaalseks muutuks. Või mis?  

11 Responses to “Televiisorimaks”


  1. 1 Jüri Saar 14.12 2006, 0:47

    Televiisorimaks = abrudsus ruudus

    Miks ma peaks maksma kanali üleval pidamise eest, mis mulle midagi korda ei lähe? Ma sattun seda nädalas vaatama heal juhul paar tundi aga selle eest soovitaks raha saada.

    Lisaks sellele oleme jõudmas aega, kus vahe arvutil ja televiisoril on kadumas. Kui pragu müüakse LCD ja plasma telereid, siis pärast seaduse muudatust oleks tegu lihtsalt ekraanidega.

    Milleks aga vastu võtta seadusi, mis kellelegi midagi korda ei lähe ja millest valdav enamus kinni ei pea a la Rootsi? Meil kõigil on midagi paremat teha.

    See, et teised teevad rumalusi ei tähenda, et meie neid tegema peaks.

  2. 2 Ulmeguru 14.12 2006, 4:10

    Miks ma peaks maksma, kui mul on televiisor eelkõige DVD-mängija lisa.

    Miks ma peaks maksma, kui ma elan ETV levipiirkonnast väljas… formaalselt küll EbW territoorium, aga pilt on «lumine» (või puudub hoopis) ning heli mono.

    Raadiot ei kuula ma ka peale makstes.

    Kui selline maks tehtaks, siis kavatsen sellele aktiivselt elundi asetada…

  3. 3 sinikollane 14.12 2006, 14:33

    Nõus Jüri Saarega, et telekamaks on rumal idee. Loodan väga, et Eestis ei minda sama teed nagu Rootsis, kus kõik valdkonnad paistavad olevat riigi poolt ülereguleeritud.

    Muide, täna tuli uudis, et Rootsi valitsus kaalub telekamaksu tühistamist. Saame näha, kas ja millal ideest asja saab.

  4. 4 Sirkus 14.12 2006, 14:38

    Itaalias maksavad televisioonimaksu kõik, kellel on kodus televiisor(id) ja maksta tuleb kui riikliku teenuse eest. Maksu summa on umbes 100 eurot aastas. Olen kindel, et tegelikkuses on mittemaksjaid päris kenake hulk.

    Ametlik lehekülg inglise keeles:
    http://www.abbonamenti.rai.it/Ordinari/canone_eng.asp

    Euroopa hindasid aastal 2006 võrdlev graafik:
    http://www.abbonamenti.rai.it/Ordinari/canone.asp#canoneEuropa

  5. 5 Jüri Saar 14.12 2006, 15:39

    Muide, värske uudis rootslastelt:

    “The television licence fee that finances Sweden’s public service broadcasters may soon be consigned to the scrapheap. The Centre Party has now come around to the view that the licence system is outdated, a view shared by alliance partners in the Moderate and Liberal parties.”

    http://www.thelocal.se/5801/20061214/

  6. 6 Kristel 16.12 2006, 1:32

    Tegelikult on enamuses Euroopa riikides telekamaks, vahe seisneb peamiselt selles, kas riigitelevisiooni rahastatakse ainult sellest sissetulekust või moodustab telekamaks ainult osa eelarvest. Skandinaavia maades ja Inglismaal finantseeritakse riigitelevisiooni AINULT telekamaksust e. litsentsist. Sellest tulenevalt on litsents kõrge ja maksmata jätmine majanduslikult tulus. Ma ei tea, kas Rootsis kehtib sama telekamaksu maksmise süsteem kui Taanis, aga oletan, et jah. Taanis on aastane litsents 2090 DKK, mida makstakse poole aasta kaupa. Üliõpilase stipendium on kuus u. 4000 DKK (maksud maha arvestatud). Maksta kaks korda aastas neljandik sissetulekust telekamaksuks käib paljudele üliõpilastele üle jõu ning seetõttu jäetakse see lihtsalt maksmata. Oletan, et ka teistele madala sissetulekuga inimestele peale üliõpilaste (kelle hulka ma ka ise kuulun) tekitab see jäik maksesüsteem probleeme, aga kuigi selle muutmist on arutatud, on asi alati Taani riigitelevisiooni (Danmarks Radio) vastuseisu taha pidama jäänud. Samas oleks maksmise paindlikumaks muutmine või üleüldse loovamate lahenduste kasutamine kõigile hea – paarisajakroonine kuumakse ei koorma nii palju kui tuhandekroonine.

  7. 7 Mari 17.12 2006, 11:00

    Ka Itaalias on olemas telekamaks, vaid riiklike Rai kolme kanali eest. Berlusconile kuuluvad kanalid teenivad ise endale raha reklaamiga. Kuna aga ka Rai on täis reklaame, siis enamus rahvast keeldub maksmast. Mina kaasaarvatud…

  8. 8 emigrant 17.12 2006, 13:25

    Riiklikku tele ja raadiokanalit peab ju millestki ylal-pidama. See, kas keegi arvab, et talle kanal korda ei làhe, on vàhearvestatav. Samahàsti vòiks teatada, et mina olen eluaeg olnud terve kui purikas ja tervisekindlustust/sotsiaalmaksu ei maksa.

    Eestis telekamaksu nàhtavasti iial ei tule, sest enamus parteisid on huvitatud ETV manipuleerimisest riigieelarve kaudu. Pealegi on eestlasi liiga vàhe, et talutava maksu juures ETV’d yleval pidada.
    Praegu saab riigilt ER 100 miljonit ETV 200 miljonit, vaja on kindlasti palju rohkem, aga juba 800 krooni leibkonna kohta aastas kàiks paljudel inimestel yle jòu (800*567 000 (leibkondade arv 2005) = ca 450 miljonit).

  9. 9 Jüri Saar 17.12 2006, 21:12

    Äkki alustaks hoopis sellest, kas riikiliku raadiot ja telet peab üldse üleval pidama?

    Suhtumine, et “see mis keegi arvab on vähearvestatav” tundub vähemalt minule kuidagi kitsarinnaline kui mitte lausa väiklane.

    Kui sa teenust ei kasuta ja sinule see midagi korda ei lähe, siis peaks sul olema võimalus selle eest mitte maksta.

    Sa väidada, et enamus parteisid on huvitatud ETV manipuleerimisest riigieelarve kaudu – kas sa oskad ka mõne konkreetse näite tuua, milles see seisneb?

    Muide, sinu näide on tegelikult eksitav. Kui sa tahad eelnevalt kirjutatuga seda võrrelda, siis oleks pidanud pigem kirjutama: samahästi võiks teatada, et mina olen terve elu eraarstide juures ennast ravinud ning selle eest ise maksnud ja sellepärast ei soovi ka tervisekindlustust maksta, sest pole kordagi saanud teenust siis kui mul seda vaja oli ega mulle vajalikus ulatuses.

  10. 10 Emigrant 17.12 2006, 23:33

    Pingutasin kommentaari tooniga yle, vabandust. Selgituseks ja lisanduseks siinkohal:

    I avalik-òiguslik ringhààling on seotud iga ühiskonna demo-kraatlike, sotsiaalsete ja kultuu-riliste vajadustega (EL asutamis-lepingu protokoll nr. 32). ETV & ER ylesandeid vòib igayks Ringhàà-linguseadusest lugeda
    http://www.utv.ee/ringhaalinguseadus.html muuhulgas aga: “mitmekesiste ja tasakaalustatud programmide loomine ja edastamine kõrgel ajakirjanduslikul, kunstilisel ja tehnilisel tasemel; 25.3”
    Selliseid kohustusi ei ole eraòiguslikul ringhààlingul ega peagi olema. Kàiks nende huvidega vastuollu.

    ETV & ER rahastatakse: 1) seadusega kehtestatud maksudest;
    2) vahetult riigi eelarvest eraldatud summadest;
    3) reklaamist
    Seega on nn “telekamaksu” kehtestamiseks aken tàiesti olemas, iseasi, kas seda peab niimoodi kasutama.

    II Mina ei nòustu ideega, et riik on lihtsalt teenusepakkuja, mis opereerib teenuste turul ja kyll siis kodanikud otsustavad, kas neile mingi plaan sobib vòi ei. Teatavat osa neist “teenustest” peetakse yleval kollektiivselt, sest lòppkokkuvòttes tòuseb neist suurem tulu vòi siis ei suuda kòik yhiskonna liikmed ykshaaval omaenese taskust piisavalt raha vàlja kàia. Viimane kehtib ravikindlustuse ja esimene A-ò ringhààlingu puhul. Ja igayhe kàest eraldi kysimine tundukse juuksekarva lòhki ajamisena. Praegusel ajal veel on televisioon oluline meedia; kui me soovime ETV ja ER àra kaotada, siis vòiks juba sama kàeliigutusega ka erakanalite litsentsid tyhistada ja saatja-mastid maha vòtta.

    III Poliitika ja ETV. Eelarve kaudu manipuleerimine on vist jah mul mingi kerge lyhiyhendus elik plahmerdamine. Aga see ei tàhenda, et poliitikud ei oleks huvitatud ETV yle kontrolli hoidmises, mille yle on ka ntx Ilmar Raag kurtnud vist igas artiklis ja intervjuus. Ringhààlingunòukogus istuvad parlamendisaadikud. Omal ajal viidi selline muudatus sisse A.Herkeli soovitusel, kes vàitis, et see lòpetaks vòimalused syydistada Ringhààlingunòukogu poliitilises erapooletuses (?!?!?!?). Samuti Isamaliitu kuuluv Sinissaar
    http://www.epl.ee/?artikkel=326364
    rààkis veel suvel seadusemuudatusest (mida mul ei ònnestunud praegu vòrgust yles leida), millega kavandatakse nòukogu suurendamist 12 liikmeni, KòIK Riigikogu liikmed (praegu vist 5 RK-liiget ja 4 sòltumatut).

    Loodetavasti said suuremad kommentaari-apsakad parandatud.


  1. 1 Supreme Garcinia Tagasisideviide, 1.10 2014, 8:09

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: