Ida-eurooplased on …

Euroopa Liidu suurim väljakutse on ühendada ajalooliselt niivõrd erinevad ida ja lääs. Edu sõltub eelkõige uute ja vanade liikmesriikide elanike käitumisest teineteise suhtes.

Alustuseks peavad ammused ja tihti mitteõigustatud stereotüübid kaduma. Aga mõlemad grupid toidavad vanu klisheelike kujundeid ühise jõuga. Millisena meid siis nähtakse?

Nimetan ida-eurooplasi mugavuse huvides edaspidi “meie”. Kuigi tahaks millegipärast “nemad” öelda. Kipun viimasel ajal oma kuuluvust unustama. Mitte seda, et olen Eestist, vaid seda, et Eestigi on osa endisest Ida-blokist.

Ida-eurooplase faktor?
Mäletan, et Hollandi boyfriendiga tutvudes mainis ta esimesel aastal ikka korduvalt, et võtaksin ida-eurooplase faktorit vähemaks. Näiteks siis kui panin selga valge karvase kampsuni ja kuldsed kingad. Või unustasin ämmale magustoidu eest spetsiaalselt aitäh öelda. Või lõi mu päritolu välja seltskondlikul üritusel, kus olin häbelik ja rääkisin ainult siis, kui küsiti. Tegelikult pole ju need faktid üksi ja eraldi võetuna kesteab mis imelik käitumine. Küsimus on tõlgendamises ja just sellest tekibki põhiline mittemõistmine. Tagasihoidlikkuses nähakse enamasti ebaviisakust või lausa ülbust. Kuld, kard, liibuvad ja karjuvalt seksikad kostüümid tunduvad agressiivse lantimisena. Tegelikult on ju tegemist maitse-erinevuse või hoopis alaväärsuskompleksist tingitud ülepüüdlikkkusega.

Naised on litsid ja mehed vargad?
Mu hollandi keele kursusele ilmusid ühtäkki kaks kaunitari Bulgaariast – Gucci ja Versace, võltsripsmed, silikoonid, ülivalgeks blondeeritud tagumikuni juuksed tekitasid uudishimu. Neiud tutvustasid ennast sõbrannadena, kes elavad suures korteris, tööl ei käi ja armastavad ilusaid asju. Hommikuse keeleõppe aja valisid nad sellepärast, et õhtuti on muud tegemist. Miks tekkis kahtlus, et tegemist on “meelelahutustööstuse” esindajatega Amsterdami punaste laternate regioonist? Aga ehk on neiud hoopis Bulgaaria vürsti tütred, kes Amsterdamis elu nautimas? Või teevad õhtuti ülikoolis teadust? Kas samasugused kaunitarid Rootsist või Taanist oleksid teistsuguse reaktsiooni esile kutsunud?

Me oleme alandlikud?
“Ohh, mis nüüd mina!” on meisse kõigisse emapiimaga ja pioneerijuhi poolt sissesöödetud ning uskumatult visa kaduma. Vabandused sajavad ette-taha igal välismaalastega kokkupuutel. Ei ole maja küllalt peen, pakutav lookas laud piisavalt maitsev, laps piisavalt kraps ja koer hästikasvatatud. Auto on liiga vana ja töökoht niru. Palgast rääkimata. Kui me aga ise peenesse Läände külla saabume, on olukord ikka päris kehva. Kingituste all lookas, aga ikka pole nagu midagi kaasas. Ja räägime küll mitut keelt ning oleme kõrgesti haritud, kuid mis need Ida-Euroopa maavillased ülikoolid ka väärt on? Selline enda mahategemine on justkui viis komplimente nuruda. Või siis lääne-eurooplastele vildakal moel mee moka peale määrimine? Ida-eurooplaste mainet see kohe kindlasti ei tõsta. Kes iseendasse ei usu, seda ei usu keegi!

Meil on jube aksent?
“Ei mina küll ida-eurooplastega kohtamas ei käi! Neil on ju niii õudne aksent,” kuulutas mu Londonis elav eestlannast sõbranna bravuurselt. Eks see käis põhiliselt slaavi keele mõjutustega Poola ja Balkani meeste kohta. Ja tõesti enamasti on idakatel tugev aksent vaatamata võõrsil elatud aastatele. Tänu meie ugri keelepärandile paindub eestlaste keel enamasti paremini võõraid häälikuid matkima. Seetõttu pääseme pehmema aksendiga skandinaavlaste hulka. Kas teistest idakatest paremaks olemine aga ühisele integratsiooniprotsessile kaasa aitab?

Pada sõimab katelt…
Paar nädalat tagasi Amsterdam Weekly töökuulutuste osa lugedes sattusid silma Slovakkiast ja Bulgaariast pärit noorte koristaja- ja lapsehoidjahakatiste kuulutused. Tööd mittepelgavad, puhtad ja usinad ning paindliku suhtumisega Stefka ja Ljuba otsivad lisatööd. Hea inglise keele oskus (paar kirjaviga oli paraku sellessegi paari lausesse sisse pugenud) ja soovitused pealekauba. Enne kui jõudsin kuulutuse lõpuni lugeda oli mu alateadvus juba pildi kahest matsakast, halva näonaha, katkiste hammaste ja pesemata juustega Balkani tüdrukust silme ette mananud. Kiire kujutlusfilm jätkus – pealtnäha tasaste tüdrukute salajased randevuud rohke viina ja salamahti suitsetamisega. Jube häbi oli enda mõtete pärast… Samas just selline on meie naabrite lapsehoidja ja nii mõnegi tuttava Poolast pärit koristajad. Ja kes ütleb, et ma isegi teistsuguse tausta ja elusituatsiooni korral poleks? Kui näiteks oleksin noore maatüdrukuna Euroopasse paremat elu ja kaitset koduste majandus- või perevägivallaprobleemide eest otsima tulnud? See, et ma oma eelarvamuste olemasolust teadlik olen on tore. Kuidas neist aga vabaneda?

Milleks paremuse poole pürgida, kui imidzh ei muutu? Ehk saavad ida-eurooplased hoopiski kahestunud stereotüübi? Need, kes ennast üles töötavad ja väliselt läänestuvad, muutuvad ajapikku lääne-eurooplasteks. Ülejäänud ida-eurooplased aga jäävad ikka kummalisteks Vankadeks. Koguvad küll ajapikku rikkust, aga aru neist ikka päriselt ei saada.

13 Responses to “Ida-eurooplased on …”


  1. 1 notsu 10.12 2006, 16:43

    Ida- ja lääneeurooplased selleks, aga eestlasel võib tekkida probleeme nii lääne kui lõuna pool. Minul õnnestus Ungaris vist klassiühiskonna tundmatuse ämbrisse astuda. Olin nimelt kutsutud ühest kontserdist ja sellele järgnevast banketist osa saama, võtsin kaasa ühe ööklubist leitud peaaegu-peika. Kontserdikorraldajad, kes minusse (noh, prillidega tüdruk, õpib Ülikoolis, ühesõnaga, küllalt been) suhtusid nagu omasugusesse, tõmbusid poisi (kohalikus mõttes tipika) suhtes distantseeritult “sallivasse” hoiakusse. Kuidagi väga selge oli, et ma poleks tohtinud teda sinna kaasa võtta. Ma arvan, et selliseid ämbreid võib juhtuda ka Lääne väljakujunenud klassidega ühiskondades nagu Prantsusmaa ja Suurbritannia; teiseks võime meie neil juhtme üsna kokku ajada, sest nad ei oska üldse koju ajada, mis klassi me kuulume ja kas meiega peaks suhtlema või mitte. Arvatavasti edastame korraga mitme eri ühiskonnakihi signaale.

  2. 2 eppppp 10.12 2006, 16:55

    Riietus… Mulle meenub ka, et kunagi tehti märkus, et mul on ida-eurooplase saapad ;) Tol hetkel tegi meele kurvaks küll, kuigi sellest peaks üle olema. Saapad on saapad.

    Su teksti lugedes tuli mulle pähe, et miks sa mõtled idakatest nagu “neist”, mitte “meist”? Sest enamik Ida-Euroopast on slaavi kultuuriruum. Meie ei räägi slaavi keelt ega jaga niipalju slaavi kultuuri.

    Integratsioonist… ma ei usugi, et me – idakad – integreerume ühiselt. Eesti pigem integreerub Soomega kokku, mitte endise Ida-blokiga ühisesse pilti. Meil ju ongi Soomega rohkem ühist kui näiteks Sloveeniaga… Või mis?

    Aga see, kuidas slaavlased integreeruvad… Mulle meeldiks, kui nad oleks uhkemad oma kultuuri (ja oma saabaste ;) üle. Näiteks New Yorgis on hinnas vene restoranid ja vene tantsukunst.
    Integratsioon peaks ikka vist olema kahepoolne sulandumine, mitte see, et ida täiesti läänestuks?

  3. 3 Mari-Leen 10.12 2006, 21:28

    Riietuse koha pealt meenusid mulle kullas-karras-tupsudega-narmastega asjad, riided, jalanõud ja olgu asi maitses või ida-euroopas, mulle sellised asjad ei meeldi ja tunduvad mulle ka venkulikud.

  4. 4 maretw 11.12 2006, 11:15

    Aga tegelikult on ju Lääne-Euroopaski ilmsed erinevused – näiteks portugaallane ja sakslane on ikka hoopis teisest puust . Pole nad kogu Euroopa integratsiooni juures kuidagi integreerunud või läänestunud :) (Isegi põhja- ja lõunasakslased, jätkem idapoolsed momendil kõrvale, on tajutavalt erinevad!) Kas peakski? Igale majale majale aiapäkapikk, oleks ka väga igav perspektiiv.

  5. 5 taimi 11.12 2006, 16:42

    Mones mottes tunnen ennast ara ja ka oma tuttavaid aga kuna olen juba viis aastat erinevates riikides elanud siis tuleb see tuttav ette aga ei torka enam nii kovasti. Ma arvan, et olen jutukam kui siis kui esimest korda Ameerikasse laksin, kuid samas kindlasti mitte nii jutukas kui inglased. Kui inglise tudrukud armastavad puhkusel(tootan turisminduses) olles tavaliselt luhikesi kleite ja seelikuid olenemata nende vooumbermoodust ja reite suurusest ja sinna juurde kannavad platusid, siis mina eelistan valja minnes maitsekas valja naha. Vaatamata et ka minule oeldi et eestlased on tagasihoidlikud jne jne jne, siis jumal nendega keda see hairib seltskonnas. Ses suhtes tajud kull alati erinevust aga sellejaoks, et teised ei tunneks ennast sinu parast ebamugavalt voi solvatuna ei ole mina nous ennast upidada kui mul selleks tuju ei ole. Muidugi vaike effort teha ja kusida “kuidas laheb?” monelt pooltuttavalt et sealt sujuvalt edasi minna pole probleem aga samas kui harjunud ei ole niimoodi siis on kerge sein ees.
    Aga jah seda liigset tagasihoidlikust tuleb natuke valja juurida, sest kui tervitamisel isegi katt ei anta on juba imelik. Eestlased seisavad ja momisevad teine teisele vastuseks, selle asemel et kasi sirutada ja konkreetselt tuttavaks saada. Ses suhtes mulle meeldib hispaanlaste musitamine sest siis on kohe barjaar murtud.

  6. 6 emigrant 11.12 2006, 17:32

    Kas mitte DELFI’s ei kirjutanud mòni kuu tagasi yks neiu, kes Inglismaal asjatult paremat tòòd otsis, et teda peeti liiga enesekindlaks. Mulle yteldi sarnast mòne aja eest tòòvestlusel, kus boss mind hoiatas, et nemad oma làti kontori tòòtajataga ei saa yldse làbi, sest nood on liiga enesekindlad. See enesekindluse “myyt” vàidab veel, et me peame end paremateks venelastest (ja teistest slaavlastest). Ma ei tea kui palju see kòik tòele vastab, aga mingi selline ettekujutus tekib kyll, et meie s.t. eestlased peame teisi ida-eurooplase kehvemateks immigrantideks kui ise olemegi. Natuke nutune, kas pole? Nagu vàhe veel sellest, et igas riigis on teatav eelarvamus mujalt tulnute vastu, peavad need mujalt-tulnud omavahel hakkama piire vedama, selle asemel et kòigi omasarnastega(olgu need siis teised tòòotsijad, tòòlised vòi niisama ràndajad; kohalikud vòi muulased) teatavat solidaarsust tunda.

  7. 7 Eppppp 11.12 2006, 18:21

    Jah, võib küll olla, et eestlased vaatavad slaavlastele viltu, aga samamoodi vaadatakse vastu ka (ma arvan).
    Tahaks jälle tuua paralleeli USAga. Siin on tihedalt koos igasugused erinevad rahvusgrupid. Ja on õpitud selgeks omavaheline väline “poliitiline korrektsus”. Aga selle all on ikka see loomuomane võõrapõlgus.
    Nüüd, kui Euroopa muutub üha segasemaks, kui Idast on tulnud tööjõu hordid läände, meenutab olukord mulle üha enam USA rahvuste suppi – ja mina küll ei usu, et oleks olemas mingit täielikult positiivset integratsioonistsenaariumit Euroopas. Pigem läheb ka nii, et hõõrumisi jätkub, kuniks õpitakse selgeks või sunnitakse peale pealispinnal toimiv poliitiline korrektsus.

  8. 8 Krystal 12.12 2006, 12:08

    Huvitaval kombel on mul vist õnnestunud ilma igasuguse kulla ja karrata ‘ida-euroopa stiili’ harrastada – vähemalt kui mu taanlasest elukaaslase arvamust küsida. ;)
    Riietusest a’la ‘Ida-Euroopa veel niipalju, et kunagi lugesin kas Vogue’ist või Glamour’ist ühte artiklit, kus naisterahvas/katsejänes pidi oma stiili muutma. Laias laastus – enne hipi, pärast lady. Pani siis oma uutest hilpudest enda arust stiilse kombinatsiooni kokku ja läks sõbrannaga kohvikusse. Sõbranna kommentaar: “Sa näed väga euroopalik välja.” Katsejänes oli seitsmendas taevas ja kujutles end tõelise pariisitarina, kuni sõbranna täpsustas: “Ida-euroopalik”.
    Meele võttis mõruks nii katsejänesel kui minul ehk ida-eurooplasest lugejal. :(

  9. 9 taimi 12.12 2006, 12:22

    Praegu olen Inglismaal Peterbourghis, siia on tulnud poolakate laine. Samamoodi Leschteris kus elab mu ode. Kohalikud pole sellega rahul. Poolakad votavad ule hiinlaste diskoteeke jms sellised gossipid lendavad ringi.
    See, et eestlased peavad ennast muudest slaavlastest paremateks on taiesti tuttav tunne. Turisminduses tootades, kus on tegemis rahvuste massidega on selline erladumine taiesti loomulik. Kuigi uldistamine on kuri ja ebaoiglane, siiski rahvused massidena jatavad margi maha. Goas Indias olid poemuujad shokeeritud, kui meie naaberrahvas kambaga poodi astus ja osa inimestest poemuujaga raakis ja teine kotti suveniire ajama hakkas. Ja kui sellised juhtumised uhe rahva esindajatega juhtuvad siis plekk jaab kulge. Ja kas ma siis eestlasena kui mind nahavargi parast venelaseks peetakse ei peaks ennast oigustama ja selgitama et meie pole sellised?
    Massiturismis on eestlastel onneks raskem endast halba plekki jatta kuna meid on lihtsalt nii vahe.

  10. 10 emigrant 12.12 2006, 13:25

    Vòòrapòlgus ei ole loomuomane. Hirm teistsuguse ees ja kodune kasvatus. Mulle tehti maast madalaks selgeks, et venelased olla teise sordi rahvus; konservatiivsete aadete nime all pyytakse meist pidevalt hysteerilisi foobikuid kujundada. Samas ei ole mina vàlismaal olulist vahet-tegemist teiste “idaeurooplaste” puhul tundnud, me oleme liiga vàike rahvus, et vahet teha.

    Inglismaale on lainetena immigrante pidevalt tulnud/toodud. Endistest kolooniatest ja mujalt; poolakad on lihtsalt uus màrksòna. Majandus pysib odava tòòjòu najal & tòòjòu odavana hoidmiseks on etniliste gruppide eraldi hoidmine tàhtis. Integratsioon ei ole lyhiajalises vaatevinklis oluline, sest siis tuleks vòòrtòòjòudu kodumaisega sarnaselt kohelda.

    Yks ekstreemne nàide veel. Rààkisin hiljuti kaaslinlasega (tartlane milaanos), kes siin oma poiss-sòbraga elab. Ysna ruttu tuli tema jutust vàlja, et Itaalias on vòimalik ainult Milaanos elada, sest mujal elavad ju “terroned” (eriti rassistlik màrkus lòuna-itaallaste aadressil). Mul jài suu nii lahti, et ei tulnud pàhegi tydrukule idioodi auhind anda.
    Keegi ei mòtle oma peaga vàlja, et pool uue kodumaa elanikest on teisejàrgulised kodanikud. Selle peab uus perekond, kus enamik nàhtavasti tulised lombardid ja Lega Nordi toetajad, selgeks òpetama. Aga rassistliku eelarvamuse omaks vòtmine nàib tànu kodusele kasvatusele olevat eestlasel lihtsam.

    Nàide on liiga ekstreemne, et yldistusi teha, aga tàiesti vòrreldav eestimaises ajakirjanduses & kommentaariumites yles klopitavatele arusaamadele. Jààn enda juurde, et kòigepealt vòiksime ise end ida-eurooplastega mugavalt tunda ja seejàrel lààne-eurooplastelt sama oodata.

  11. 11 Krystal 13.12 2006, 19:44

    P6him6tteliselt kuulub Eesti ikkagi pigem Ida-Euroopasse kui mini-Skandinaaviasse (Eesti+Soome), ja minu meelest on ida-eurooplastega k.a. venelased v2lismaal tunduvalt lihtsam jutule saada ja yhiseid punkte leida – kasv6i ‘Oota sa’ multikad v6i Tsaar Saltaan on enamustele neist tuttavad, aga l22ne-eurooplastele t2ielik kysim2rk. Eestlastel tundub miskip2rast h2bi olevat ennast slaavlastega yhte punti liigitada (ju selle viltuvaatamise t6ttu, mida eelnevalt mainiti).Eesti venelasest saab ju v2ljaspool Eestit automaatselt eestlane, mitte venelane – tihti ka eestlaste endi jaoks.

  12. 12 Franz 18.12 2006, 15:14

    Suur osa sellest nn. Ida-Euroopast on tegelikult Kesk-Euroopa. Soovitaksin läbi lugeda Milan Kundera essee “Pantvangis Lääs” (“Captured West”)

  13. 13 Margot 18.12 2006, 16:56

    Epp, ma ka tegelikult ikka loodan, et mingi eripära jääb alles. Ja kannan uhkuse ja trotsiga oma kuldseid kingi:) Aga tegelikult olen märganud, et näiteks Hollandis kardavad inimesed Ida-Euroopat ja kõike sealt tulevat. Nad tajuvad, et ohus on nende mugav ja reeglitest tardunud elukeskkond. Hirm ja teadmatus tekitavad enamasti kaitsereaktsiooni. Näiteks väide, et Poola lõputud viljapõllud ja mägised metsasalud meenutasid Prantsusmaa loodust üritati igati võimatuks kuulutada. Eriti just inimeste poolt, kes pole iial oma jalga Ida-Euroopasse tõstnud.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: