Eestlase identiteedist

Eestlaste identiteet on imelik loom. Iseenesest käib ju enda defineerimine lihtsalt – ”meie” on head ja ”mitte meie” on pahad.

Tihti, eriti kriisisituatsioonis, on need kaks gruppi üksteist välistavad. Ajalooliselt on eestlaste identiteet kujunenud samal alusel – läbi 800 aasta võõrvallutusi ja välismaiseid isandaid oleme me vastandunud neile, kes väljapoolt tulevad.

Kahe maailmasõja vahel asusime oma riiki ja rahvast ehitama, aga see projekt katkes vägivaldselt viiekümneks aastaks. Seega tuli jälle pool sajandit ennast alalhoidlikult okupatsioonivõimudele vastandada. Selle identiteedi üks oluline osa oli abstraktne Lääne-ihalus. Meie olime head, aga üks kauge „nemad“ – ülejäänud Euroopa, oli justkui veel parem. Biitlid, mullinäts, välismaa sukkpüksid ja Raadio Vaba Euroopa. Laulukaare tagant oli näha majesteetlikult valgeid laevu ja väliseestlasest vanatädi saatis jõuludeks patareidel laulva kaardi ning magusat lagritsat.

Polnud küsimustki, et Lääs, eriti meie kultuuriruumi mõjutanud Põhjamaad ning Kesk-Euroopa on head ja just sellised tahame me olla. Eesti identiteet kõikus põlastusväärsete okupantide ja ihaldusväärse Euroopa vahel.

Taasiseseisvunud Eestil oli alles see võõrastega vastandumine – eestlased ja mitte-eestlased. Selle järgi tehti seadusi ja määratleti kodakondseid. Hea Euroopa oli aga järsku kättesaadav. Tahtsime järjest rohkem ja kiiremini olla tavaline Euroopa riik. Praegugi on meil veel pisike sotsiaalne šokk, ei saa nagu hästi aru, kas me oleme osa sellest ihaldusväärsest Läänest või veel kuskile teel? Endiselt ei tea me, kas võtta üle Läänepoolsete naaberriikide standardlahendusi või mitte.

Ootan huviga, mis edasi saab.

12 Responses to “Eestlase identiteedist”


  1. 1 eppppp 7.12 2006, 16:39

    Minu meelest tuleb siia eestlase identiteedi kompotti kindlasti juurde ka nö ost-algia, nagu seda Ida-Saksamaal nimetatakse. Nõukogude võimule võidi küll vastanduda, aga inimesed elasid ju ikkagi oma elu ja see imbus meie sisse, nii head kui halba…
    Siin võib olla muidugi ka see vahe, et teatud vanusest nooremad eestlased enam ei jaga seda identiteeti, aga need, kelle lapsepõlv möödus veel nõukogude multikate ja filmide saatel, nemad teavad, millest räägin.

    Eraldi teema on kindlasti veel see teema eestlase identiteedi juures – kas oleme baltlased või põhjamaalased? Tundub, et iga aastaga üha vähem tahetakse samastuda lätlaste-leedukatega ja üha enam Soome ja muude põhjamaadega.
    Sel teemal on muidu korduvalt käinud huvitav diskussioon Giustino blogis, inglise keeles, nt siin
    http://palun.blogspot.com/2006/11/nordic-council-contemplates-re.html
    ja siin http://palun.blogspot.com/2006/09/only-post-communist-nordic-country.html

  2. 2 Jüri Saar 7.12 2006, 23:08

    Läänepoolsemate naaberriikide lahendused ei ole meile sobivad juba ainuüksi ajaloolistel põhjustel.

    Mitmed institutsioonid, mis loodi pärast teist maailmasõda ja toimisid suurepäraselt päris mitme riigi ülesehitamisel on kahjuks jäämas aja hammasrataste vahele. Olukorras, kus mitmetest institutsioonidest on saamas pidur näiteks tööhõive tõstmisel ja majanduse ümber struktureerimisel.

    Lisaks sellele on “standardlahendus” ohtlikult üldine ja üllatavaltki riukalik termin.

  3. 3 emigrant 8.12 2006, 12:30

    Làànepoolsetel riikidel ei ole standardlahendusi. On olnud poliitiline tahe ja poleemika. Niikaua kui eestlased hoiavad kinni ameerika kultuurimudelist: ei osale poliitilises elus JA peavad kòike vasakpoolset idast eksporditud bolshevismiks ei juhtu siin midagi taolist. Kui “rahval” poliitiline tahe puudub, siis erasektoril on seda kyllaga. Mullinàtsu ja sukkpykse vòib endale vahepeal lòputult suhu toppida. Missioon tàidetud.

  4. 4 Jüri Saar 8.12 2006, 16:16

    Emigrant: vaataks äkki seda, kuidas kohalikul mitte riiklikul tasandil poliitikas osaletakse. Muidu võiks vaadata Euroopa Parlamendi valimisi ja siis on lugu Euroopas märksa nutusem kui USA’s.

    Ei ole mõtet õunu ja apelsine võrrelda.

  5. 5 emigrant 8.12 2006, 22:19

    Keskustelu kipub algteemast vàhe eemale kippuma, aga…

    Jyri Saar: òunu ja apelsine pole mòtet vòrrelda jah. Eesti jààks ploomi vòi isegi kirsi suurusjàrgust allapoole. Aga mina sain aru, et jutt kàib rahvuslikust identiteedist ja (rahvus)riigi poliitilistest lahendustest. EU on siiski suveràànsete riikide liit. USA osariigid ei tule seega arvesse.

    Aga isegi EU’s on arvamuste paljusus enam esindatud kui kaheparteilise USA senatis iial. Tànu pikaajalistele traditsioonidele mòistagi. Muuhulgas on pea kòigis liikmesriikides aru saadud, et valijate kaitseks ja hyvanguks ei piisa nende tòòhoidjate poputamisest. Eraettevòtlus on tàielikult vòimeline ise end kaitsma ja lobby tegema. Kodanikele aga kulub keskvòimu poolne toetus ja regulatsioon igati àra. Sellest ajaloost johtuvat seadusandlust ei ole aga vòimalik lihtsalt yhte vàikeriiki ymber tòlkida.

    Selles mòttes on sul òigus, et ajaloolistel pòhjustel ei saa kopeerida. Niikaua kui eestlase identiteeti (edukad – head, vàhemedukad – laisad, immigrandid – halvad etc.) igapàevase propagandaga paremale ja paremale uhutakse, ei saagi meie ihaldatud Pòhjamaade inimlikud lahendused rakendusse astuda.

  6. 6 Jüri Saar 9.12 2006, 15:13

    EL on juba ammu midagi enamat kui “suveräänsete riikide liit”, sest mitmes poliitika valdkonnas pole riiklikul tasandile enam suurt midagi otsustada – seda supranatsionaalsus põhimõtteliselt ka tähendab. Lisaks sellele on põhiseadusliku lepingu näol tegu jätkuva protsessiga, mille eesmärgiks föderaalne liitriik.

    Ei ole see eestlaste identiteet midagi nii must-valge – niipalju kui on eestlasi on arusaamu sellest, mida identiteet endast kujundab ja mis on oluline.

  7. 7 notsu 10.12 2006, 16:35

    Giustino blogi diskuss näitas ka väga hästi, et igal eestlasel oma identiteet.

  8. 8 eppppp 10.12 2006, 16:44

    Muide, minu meelest saab USAd ja Euroopa Liitu päris palju võrrelda riiklikul tasandil. Ka USAs on osariikidel väga palju suveräänseid õigusi ja oma seadusandlus.
    Aga eurooplaste ja ameeriklaste identiteete on raskem võrrelda… Igal USA osariigil on küll oma identiteet, aga samas liiguvad elanikud ühest osariigist teise üsna lõdvalt (rohkem kui eurooplased ühest riigist teise) ja lisaks osariikide identiteedile on siin etniliste identiteetite kihid. Nii et USAkate identiteedid on suurem ja segasem supp, ma arvan.

  9. 9 emigrant 11.12 2006, 16:45

    Epp: mina pole yle lombi kàinud, aga kas sina oskaks ytelda, kumb on USA’s intensiivsem: kas osariigi vòi etnilise grupi identiteet. ntx “vermontlane” vs. hispano-ameeriklane. Ja kas hispano-ameeriklased tunnevad end rohkem yhtse grupina vòi pigem mehhiklaste ja kuubalastena etc.

    Eurooplase enese-identifitseerimine on kindlalt seetòttu tugevam, et keel ja regioon langevad kokku ja n.ò. ajalooline traditsioon ulatub rahvaste ràndamise aega. Siitpoolt vaadatuna nàib Yhendriikide sisemine (regionaalne) jaotus sarnanevat pigem Hispaania ja Itaaliaga. S.t. Pòhi vs. Lòuna pluss Lààs, mille vahel mytoloogiline ja kuri Kesk-Lààs.

    Yhendriike ja EL vòiks vòrrelda omavahel praegusel ajahetkel ja tulevikus, aga mòòdaniku puhul mina isiklikult ei sòandaks.

  10. 10 Eppppp 11.12 2006, 17:26

    No vaat, ongi selline supp, sellepärast ongi USAkate identiteete raske võrrelda. Kui peaks valima vastuse, siis ma arvan, et etniline identiteet on ikkagi tugevam kui kodu-osariigi oma. Eriti kui inimestel see etniline identiteet veel alles on, st kui nad on esimese-teise-kolmanda generatsiooni immigrandid.
    Samas olen kohanud küll inimesi, kes on truud just oma osariigile. Pigem jätavad oma suurkoproratsiooni ja vahetavad töökohta, aga ei taha, et korporatsioon neid kallist koduosariigist minema koliks (selline inimeste, osakondade ühest kohast on siin levinud.)
    Üldisemast jaotusest: USA on sinine (demokraate ajalooliselt toetav) ja punane (vabariiklasi ajalooliselt toetav). Sellest olen ma näiteks siin kirjutanud:
    http://www.ekspress.ee/viewdoc/6E2AA3B9D3B30FF3C2256F5F00439A0E
    Kui inimene peab kolima või puhkama minema, siis suurema tõenäosusega teeb ta seda “enda värvi sees” ;)

    Aga kas latiinod on lihtsalt latiinod või kuubakad, puertoriikokad jne. Nii ühte kui teist. Sama on ka Euroopas. Nt kas rootslane ja norrakas või skandinaavlased? Või nagu Maret ütleb, Saksamaa enese sees on nii erinevad põhi ja lõuna, ida ja lääs. Eks seda identiteedivärki võibki vaatlema jääda, oleneb, kui suureks sa oma luubi ajad ;)

  11. 11 mari 12.12 2006, 21:17

    pole mina siin USAs elatud aastate jooksul (16)veel kohanud ameeriklast, kes oma puhkuseplaane teeks vastavalt oma poliitilistele eelistustele!!
    kust sul, epp, selline informatsioon parit on?
    seda USA siniseks ja punaseks jaotamist naeb ainult tv valimistabelites, reaalses elus pole sel mitte mingit tahtsust kellegi jaoks.
    kui hirmus yldistada, siis pohi vs louna on see suurim vastasseis nii USA ajaloos kui tanapaeval.

  12. 12 eppppp 12.12 2006, 22:33

    Ma ei mõtle seda, et poliitiliste eelistuste järgi otseselt kusagile reisitaks või kolitaks. Pigem seda, et osa riigist on omam ja osa on võõram. New Yorgile on demokraate toetav läänekallas, nt California lähemal kui Midwest (mida kutsutakse siin fly-over-land). Kui mina esimesel aastal pakkusin, et läheks puhkama Teksasesse, siis vaatas mu New Yorgi pere mind kummaliselt ja küsis: mida sa seal redneckide seas peale hakkad?
    Ja kui ma Ekspressile seda lugu kirjutasin, siis otsisin ka statistikat, sealt tuli välja see tendents, et siseriiklikult reisides eelistatakse reeglina “omasid”.
    Nii et minul on küll selline kogemus ja info. Aga see põhi vs lõuna on peaaegu sama mis sinine vs punane. Kui siin räägitakse lõunaosariikidest, siis ikka respublikaane toetavatest osariikidest (kaalukeele-osariiki Floridat tavaliselt lõunaosariikide patta ei panda ja lõunas asuv california pole ju ka “lõunaosariik”)

    Samas Euroopa konteksti on seda võrdlust päris raske panna (kuigi tahaks, ikkagi Euroopa blogi ju ;)


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: