Kas Sinterklaas jääb moodsas Euroopas ellu?

Taustaks. Suurema osa oma elust olen veetnud Tallinnas, lõpetanud seal ka rahvamajanduse magistratuuri. Tänaseks elan ligi neli aastat Belgias
nn Eesti naise tüüpilist skeemi järgides – mu kaasa on flaam. Jätkan siin oma majandusõpinguid doktorantuuris ja teadustööd tehes, kasvatan väikest poissi ning uut ilmakodanikku kõhus.

Detsembrikuu on kõikjal Lääne kultuuriruumis suur kingikuu, aga hollandikeelsed lapsed on need õnnelikud, kes saavad nänni topelt. Nimelt algab kingiralli juba 6. detsembri varahommikul, kui Sinterklaas poetab oma helde anni läbi korstna laste kodudesse.  

Laste suur lemmik Püha Nikolaus (Sint-Nicholas) Myrast ehk mainitud Sinterklaas on reaalselt elanud ja tänase Türgi aladel tegutsenud piiskop, kellel oli legendi järgi muuhulgas komme salaja kingitusi teha. Ka Eestis on temale pühendatud kirikuid eesotsas Tallinna Nigulistega. Aga suhteliselt raske on esmapilgul arvata, et selline muhe mees võib ka tõsisemaks diskussiooniks alust anda.  

Probleem on seotud Sinterklaasi tubli abilise Zwarte Pietiga. Nagu nimestki võib aimata on tegemist musta nahaga mehega, kes Sinti kannupoisi ja abilise rolli täidab. Mustast mehest käsualune, kolmesõnaga öeldult. Eriti hollandlased kipuvad vaesele Zwarte Pietile näpuga näitama ja teda neegerorjade karikatuuriks pidama. Ja seetõttu tuleb Pietil kaduda või metamorfoos läbi teha, et olla poliitiliselt korrektne ja pesta Sinterklaas orjapidaja mainest puhtaks. Ehk ajaloolised tegelaskujud tuleb vormida tänapäeva (ja paljuski ameerikalikust) eetikast lähtuvalt. Sellisest loogikast ajendatuna võiksid eestlased ju Kalevipoja ka vähemalt siilist targemaks luuletada.

Samas paljugi on tõlgendamise küsimus. Ühe vastuväitena tuuakse välja, et Zwarte Piet on must tegelikult korstna nõest ja tahmast. Kuidas küll korstnas turnides endale kräsupea ja täidlased huuled saab, on lahendamata küsimus. Osa arendusi peab Peetrikest hoopis Sint-Nicholase poolt vabastatud orjaks, kes tänutäheks abistas teda ülejäänud elu.

Õnneks ja sealhulgas paljude sisserännanud neegrite rõõmuks on suudetud  Zwarte Piet kaasaega muutumatult mustana kohandada. Ning kogu pidu võib kesta muretult lõbu, kinkimise ja suure kommisöömise tähe all.Nii mõnigi osa ajaloolisest pagasist ei ole kaasaegsele eurooplasele originaalis vastuvõetav või tekitab lihtsalt mitmetimõistetavust. Vana ellu jätmiseks tuleb neid aspekte nö uues võtmes kujutada. Ka eestlane peab oma väljendusvormi Euroopas (sh Eestis) muutma ning näitama üles leidlikkust sobiva tausta kujundamisel.

See on ehk lihtsaim tee säilitamaks oma identiteeti ja traditioone, mille kaotamist Euroopa ühiskatlas kardetakse. 

3 Responses to “Kas Sinterklaas jääb moodsas Euroopas ellu?”


  1. 1 Eppppp 3.12 2006, 14:55

    Huvitav, kuidas Pipi Pikksuka isa (kes oli Astrid Lindgreni viiekümnendate tekstis neegrikuningas) eri keeltes tõlgitud on. Kas uutes trükkides ongi mingi uus sõna pandud.

  2. 2 Krystal 10.12 2006, 0:11

    Norra televisioonis tehti Pipi Pikksuka isast just hiljuti neegrikuninga asemel ‘Lõunamere kuningas’. Nii et Zwarte Piet ei pruugi enam kauaks mustaks jääda… :)

  3. 3 Eppppp 10.12 2006, 2:30

    Ma vahepeal sattusin vaatama inglisekeelset lastesaadet. Seal on Pipi isa “pirate king” ehk mereröövlite kuningas.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: