Eestlase maine ja Euroopa maine

Käiasin täna seda küsimust enda peas, meenutades erinevaid hetki oma isiklikest kohtumistest siin ja seal.

Teeksin niisugused tähelepanekud:

– Ida-Euroopal on paha märk (kah mul uudis, muidugi). See on eriti tugevalt tunda Lääne-Euroopas ja vähem mujal maailmas. Küllap on iga rohkem reisinud eestlane seda kogenud, kuidas kõigepealt tuleb end kusagil Soomes, Norras, Inglismaal või Saksamaal tõestada, üle hüpata sellest eelarvamusest, et oled prostituut või pätt…

 Kui ise meenutama hakata, läheb täitsa tuju pahaks. Kuidas ma pidin oma pressikaardiga Hollandi-Inglismaa piiril vehkima ja seletama: „Olen jah juba viiendat korda kahe aasta jooksul Inglismaal, aga ma olen siit iga kord artikleid kirjutanud”. – „See kaart ei tõesta küll midagi,” sain vastuseks (sest ilmselt on eestlastel ka võltsdokumentide tegijate maine). – „No aga teil on siin internet, palun lööge mu nimi sisse ja vaadake, kas on artikleid Inglismaast!” Lõpuks lõi ametnik käega ja lasi mu läbi.

Või meenutus mõne aasta tagusest ajast: kuidas ma olin kuu aega veetnud Soomes rahvusvaheliste noorte ajakirjanike programmis ja kuidas tulin koos seal tekkinud sõpradega üle Soome piiri, et minna laeva peale ja sõpradele Eestit näidata. „Kust te tulete? Mis te Soomes tegite?” – „Käisin teie välisministeeriumi korraldatud koolitusel,” – „Tõestage!”

Enne seda olid mu Prantsuse, Inglise ja USA passidega sõbrad juba üle lastud, nad ootasid teisel pool, aga mina pidin piinlikkusest punetades sobrama läbi kõik oma koti, et leida mingit tõestust oma sõnade kinnituseks. Ausõna, ma ei käinud Soomes illegaalselt töötamas! Mingisugused paberid ma lõpuks kotipõhjast ka leidsin ja pääsesin riigist välja.

Ei põhine ükski maine lausa valel. Sellised eestlased on olemas, kelle teod nüüd meid kõiki kummitavad. Aga hea uudis on see, et absoluutselt igaühel on võimalus isiklikult seda üldist mainet killukese võrra muuta, eksole. Ja nii olen ma kohanud ka selliseid eurooplasi, kes ütlevad: „Aa, Eestist? Kas sa oskad ka kuute võõrkeelt? Ma kohtasin ükskord ühte eestlast ja tema oskas, uau!”

– Kui Euroopast kaugemale reisida, siis võid tõdeda, et kaugemalt rahvas on pisikese Eesti asukoha suhtes harimatum ja seeläbi ka tolerantsem. Indiast või Hiinast vaadates tundub olevat seal üleval põhja pool kaks suurt kogumit: üks on Venemaa ja teine on Euroopa. Kui ütled, et oled Euroopast või et oled „Eestist, Euroopast”, siis noogutavad nad rõõmsalt ja süvenemata pead. Keskmised ameeriklased näikse olevat samasugused. Mina igatahes olen juba mõnda aega Eestit juhututtavatele positsioneerinud kui „Väike Põhjamaa riik” või „Soome ja Rootsi vahel asuv väike skandinaavia maa”. Siiani on olnud vaid üks vestluspartner, kes küsib: „Oot, Eesti, aga kas te polnud mitte Venemaa osa?” Ülejäänud on sõbraliku pealiskaudusega naeratanud ja Eesti positsiooni teadmiseks võtnud. Sellele ainsale aga vastasin ma, võttes eeskuju Toomas Hendrik Ilvese väärika ja unikaalsust tekitava määratluse: „Jah, Eesti on ainus Põhjamaa, mis oli Nõukogude Liidu koosseisus.”

– Ameerikal on Euroopaga vihkamise-armastuse suhe. (eelkõige räägin siin USAst, kus olen paar aastat elanud). Siit vaadates on Euroopa tuum Inglismaa ja Prantsusmaa. Kui need riigid oma valitsuse tasemel (Prantsusmaa) või lihtrahva meeleavalduse tasemel (Inglismaa) USA initsieeritud Iraagi sõda heaks ei kiitnud, siis kaebasid Ameerikas nii lehed kui inimesed: „Miks teised meid ei mõista?” Ja „Miks teised meid reedavad?” Olulised teised – eurooplased.

Samasugust „oluliste teiste” sündroomi võib Ameerikas kohata igal sammul. Mis seal imestada, USA eliit on läbi ajaloo rõhuvas enamuses euroopa päritolu. 99,9% presidente ja asepresidente on Euroopast tulnud esivanematega (meenub vaid üks poolindiaani verd asepresident, keda just selle poolest ka tuntakse – nii eriline oli ta päritolu).

– Sama märksõna – ülesvaatamine Euroopa poole – , kehtib tegelikult pea kogu maakera kohta. Kas on tegu endiste Euroopa kolooniatega või on riigi eliit käinud Euroopas koolis või on eliit Euroopa verd. Ja enamus maailmast kasutab Euroopast pärit tähestikku, numbrisüsteemi, võõrsõnu…

Just eile rääkis mulle tuttav, kes hiljuti oli käinud Argentiinas, et sealsed inimesed kinnitavat: „Me asume küll geograafiliselt Lõuna-Ameerikas, aga tegelikult on meil Euroopa kultuur ja me oleme eurooplased.” See tekitas mus deja vu, kunagi varem oli keegi sedasama ju Tshiili kohta rääkinud… Mhm? Miks ei võiks nad öelda, et nad on argentiinlased ja tshiillased ja olla uhked selle üle? Miks nad tahavad rõhutada, et neil on euroopa kultuur?

– Selle ülesvaatamisega näikse aga kaasas käivat sageli teatud kibestumus. Kui ma näen Ameerika telekanalis telesaadet, kus kirjeldatakse Euroopa Liidu bürokraatiat või Euroopa immigrantide sisseelamise probleeme, siis… Kas pole siin tunda teatud kahjurõõmu? „Nii et asjad Euroopa Liidus on tegelikult palju halvemad, kui nad tahavad endale tunnistada!”

– Meenubki hetkel vaid kaks suurt riiki, kes kogu mu eelneva jutuga hästi kokku ei lähe. Üks on Brasiilia – nemad oma emamaale Portugalile küll alt üles ei vaata, tundub mulle, nad arvavad siiralt ja kompleksideta, et nad on paremad. Ja teiseks muidugi Hiina. Kuimitu korda kuulsin Hiinas reisides stolilisi ütlusi stiilis: „Euroopa ajalugu on imepisike võrreldes meie ajalooga…” ja „See on ainult aja küsimus, kui meie jälle maailma juhime, nii
USA kui Euroopa on varsti põlvili meie majanduse ees…”  

– Nii et eestlane-eurooplane maailmas olla on omamoodi ambivalentne. Ühest küljest pead sa hüppama üle oma varju, et olla üle eestlase liiga kehvast mainest, ja teisalt pead sa olema alati valmis õelusteks, mida tekitab Euroopa-vastane kadedus ja meie liiga hea maine. 

4 Responses to “Eestlase maine ja Euroopa maine”


  1. 1 notsu 7.12 2006, 4:16

    Huvitav, kas mul on nii ülbe nägu peas või mis, aga mul ei ole piiride ületamisel kunagi ennast eriti tõestada tulnud, kuigi olen pea alati hääletades ja seljakotiga reisinud, mis ei tohiks just kõige usaldusväärsemat muljet jätta. Vahel olen lausa fantaseerinud, kuidas keegi piirivalvur minuga õiendada julgeb ja kuidas ma talle siis näitan, aga nähtavasti on see fantaasia kuskilt aurast näha ja keegi ei julgegi midagi teha. Viimane nali oli, kui ületasime, kaks hääletajat, Poola-Saksa piiri. Sakslane tahab teada, kas meil on niik-niisugune summa raha. Mina vaatan oma rahakotti (no natuke seal midagi oli ka), sealt libiseb nähtavale hansapanga kaart. Selle peale hakkab sakslane kätega vehkima, et okei, okei, minge aga. Nähtavasti polnud ta ebaelektroonilise Saksamaa kodanikuna deebetkaarti elus varem näinud, pidas seda krediitkaardiks, no järelikult on rikkad veidrikust tšikid, kui neil krediitkaart on… Talle jätsime siis mulje eestlastest kui rikkurhääletajatest.
    Prantslased aga hakkavad niikuinii kohe hurraa hüüdma, kui sa nendega ingliskeelt ei ürita rääkida :). Ja itaallastest on siuke mulje jäänud (ka foorumitest), et ega nende jaoks suurt vahet pole, kas Baltikum või Põhjamaad, peamine, et emantsipeerunud (loe: tohivad ilma abiellumata seksida) blondid naised.

  2. 2 liisi 20.01 2007, 11:28

    Sama märksõna – ülesvaatamine Euroopa poole – , kehtib tegelikult pea kogu maakera kohta.

    Pole päris nõus, valge mehe mõtlemisest on hakatud maailmas vabanema ja järjest rohkem vadatekase alt üles aasia kultuuride suunas, hiinat ja jaapanit, nende ajaloos on kõik olemas ja läbi tehtud juba ammu.

    Notus komm oli lahe. See Notsu tundub olevat vaimselt väga tegija, kahju et sinuga kontakteeruda ei saa.

  3. 3 Infi 15.02 2007, 3:30

    Eestlastel on Euroopa-siseselt ikka pahatihti selline “postsovjeti” silt küljes. Eks muidugi, kus suitsu seal tuld, aga mõneti on see silt nüüd hetkel nagu relvaks muutumas, millega siis vastu nägu lopsata eestlasele, kes ennast eurooplasena tõestada üritab. Isiklikult minul näiteks kogemus ühe oma muidu üpriski intelligentse ja mitmekordse kõrgharidusega soomlasest tuttavaga, kes üldiselt igati mitmekülgselt ja analüütiliselt mitmesuguseid teemasid minuga arutlema valmis oli, samas kui tal paha tuju tekkis, tavatses heast peast hakata aga jälle ajama: teie, eestlased, tegelikult ikka ei ole eurooplaste tasemel vaimselt ja muidu ka. Teie olete sovjetid ja sovjettide moodi teie mõtlete ja te ei saa mitte kunagi aru saama kuidas arenenud riikides majandust korraldatakse …. jne. Kusjuures seda mitte sõltuvalt minu võimekusest majandus- või muidu aruteludeks, vaid lihtsalt oma pahast tujust. Lõpetasin temaga suhtlemise, kuna ei pea ennast siiski nii lootusetuks sovjetiks, et iial õiget Euroopa elu mõista ei suudaks. Ta küll hiljem üritas uuesti kontakti võtta, aga keeldusin. Tema suhtumine siiski peegeldab liigagi paljude soomlaste ja teiste euroopa rahvuste suhtumist meisse kui postsovjetliku elulaadiga maa kodanikesse. Ja see suhtumine pahatihti ei põhine mitte faktidel eestlaste majandusalasest võimekusest või muust seesugusest, vaid nende inimeste subjektiivsetel eelarvamuspõhistel hoiakutel selle stereotüübi suhtes, kellena meid nende poolelt vaadatuna nähakse. Seda murda on õnnetuseks ahastamapanevalt raske, sest see ei põhine kahjuks ratsionaalsetel kaalutlustel ja objektiivsetel hinnangutel. Nagu minu soomlase näitel: kõik võib olla kuude kaupa kenasti korras ja sinu intelligents tunnustatud ja Eesti majandusedusammud hinnatud … ja siis, prauhh, lajatatakse sulle aga jälle selle sovjetisildiga vastu nägu ja kuulutatakse sind igasuguseks progressiks absoluutselt võimetuks, kuna “te lihtsalt ei saa nii keerulistest asjadest aru”. Hääletamisel olen korduvalt juhtunud kuulma lugusid, kuidas näiteks prantslased (mitte suurlinnaprantslased küll) on viisakalt naeratades keeldunud uskumast, et me siin Eestis ei ela muldpõrandaga taredes ilma elektrita või rootslased kindlalt veendunud olnud, et Eestis valitseb ülemaaline suur nälg, nõnda et tõenäoliselt oleksime me valmis õnnelikult ja tänuga vastu võtma ükskõik mida, kui see mingilgi moel süüa kõlbaks ja väga hallitanud poleks. Jmt.

  4. 4 Infi 15.02 2007, 3:33

    Ja need viimased näited sugugi mitte eelmisest sajandist, vaid ikka Milleniumijärgsest ajast.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s





%d bloggers like this: