Iiri spordiheietus

Igasuguste meeleolude ajel üritasin eelmise aasta lõpus oma Iirimaal veedetud nappi aega kokku võtta ja kuidagi mõelda, mille üle mul hea meel on või ei ole. Sellest mõttelennust koorus üsna tugevalt esile väike pudru spordimõtetest.

Kas teab seadus, mis on headus? 4. osa

Niisiis, mis tunne on rongikontrollile vahele jääda Rootsi Kuningriigis? Ütlen kohe ära, mõnus. Siiamaani läheb süda sees soojaks.

prantslane ja Prantslane

Mis eristab Prantslast ja prantslast? Selles postituses kirjeldan oma muljete läbi ja meediast kuuldu abil seda, kuidas toimub Prantsusmaal integratsioon ehk millist mõju avaldab/on avaldanud immigratsioon ühiskonnale sotsiokultuurilisel tasandil.

Kolm põsemusi

Vanasse kirikusse kogunenud rahvas istub ja ootab kannatlikult. Kohe-kohe on algamas berberi trummarite esinemine. Nahkadesse mähitud päevitunud kehade suieldes algab fantastiline vaatemäng.

Tervisekindlustus Saksamaal – kas Eestis on parem?

Seekord kirjutan tervisekindlustusest Saksamaal. See on siin trikiga: kui algul tundub, et kõik makstakse kinni, siis hiljem selgub, et päris nii see pole.

Kas teab seadus, mis on headus? 3. osa

Eelmises osas: eesti mees kolis Rootsi ja läks tööle ullikeste külla.

Erik. Mu patsient. Mu õpilane ja mu õpetaja. Sõber. Milline see mees oli? Mees, kes sundis mind iseendaga sõtta minema. Ja õpetas. Ühegi sõnata.

Vanus 27
Diagnoos: Autism

Sookvootidest nii ja naa

Aasta vahetumise ümber kuulis kuningas Albert II uusaastakõne kõrval palju belglasi ka uudist 1. jaanuarist kehtima hakkavast sookvoodist, mis kehtestab Teadusuuringute fondi (FWO) komisjonide liikmetele minimaalse sookvoodi 1/3.

Euroopa kultuuripealinn – kas rahvas teab või hoolib?

Mäletan hiljutist võitlust kahe linna, Tallinna ja Tartu vahel seoses 2011. aastal Euroopa kultuuripealinnaks pürgimisega. Nii oma territooriumi suuruse kui ka rahvaarvu poolest võiks kogu Eesti Vabariik rõõmsalt 2011. aastal Euroopa kultuurivankrit vedada, kuid kahjuks panustatakse ikka taolistesse võistlemistesse-kemplemistesse, mis vägisi kipuvad tekitama lõhet meie kahe suurema linna vahel. Kurb on jälgida taaskordset põhjendamatut vastandamist, mis eestlaste ühtsustundele kõva matsu paneb.

Kas teab seadus, mis on headus? 2. osa

Eelmises osas: niisiis, mees, kellest sai Eestis õpetaja, asus tööle Rootsi.
Mitte aga pedagoogina – õpetajatöö oli end ammendanud. Mitte ka spioonina või sutenöörina, ehkki oleks vist põnev kogemus olnud. Aga mis spioon mina oma kõrge kasvuga, ah?

Etüüdid Prantsusmaa ja Inglismaa vahel

Ça, c’est un pay perdu! karjub mulle prantslane ja teeb käelabaga lõdvast randmest tuulutamisele sarnanevat vehkimisliigutust. Nii saab see olema mitmeks kuuks ja päevad peale. Prantslane alustab virisemist hommikul ja lõpetab natuke enne õhtusööki, sest siis saab tal suu täis aperitifi ja ta ei leia enam hetkevajadust virisemiseks.