Kommentaarid Suletud Euroopa kohta

Kirjutas maretw

maretw — Mon, 08 Jan 2007 14:07:16 +0000

Saatuse irooniana pärineb just suur osa nobeliste ja muude “priiside” laureaate ühest maailma suletumast kogukonnast e juutide hulgast. Kas lisaks suletusele annab Euroopa ka liiga hea elu mitte kuigi läbilöögivõimelistele indiviididele? Ehk siis hoopis vana hea darwinism :) Või usk oma ülemuslikusse?
Tegelikult on ka USAs piisavalt vägagi suletud ühiskondi. Ma küll ei usu, et mind naljalt Miami kuubalaste kohviõhtule kutsutaks ja seal omainimesena koheldaks :) Tõenäoliselt tuleb mulgi omad “seltsimehed unetud”-fraasid ennem selgeks õppida.
Mdm Ali aga esitas teadlikult valeandmeid. Nii, et lihtsureliku puhul oleks ta lihtsalt välja saadetud ja suur osa meediaruumi vabaks jäänud, aga ta oli poliitik… Vaevalt, et USA selliste inimestega siidkinnastes ümber käiks, kui juba näiteks nende viisareziimi rikkujate poliitikat vaadata.

Kirjutas Margot

Margot — Mon, 08 Jan 2007 11:21:37 +0000

Ott, nüüd ma saan aru küll, miks sul Hollandi kohta selline arvamus:) Aga tegelikult ongi siin väga palju muutunud võrreldes 2003 aastaga ja teadmiste põhine immigratsioon lausa riiklikul tasemel prioriteet eelmisest aastast. Sest Hollandlased on väga mures, kui nende teadustöö USA-ga sammu ei suuda pidada. Õigemini on eesmärk lausa parem olla suurest konkurendist. Nii, et tänapäeval meelitatakse tippspetsialiste siia nii heade palkade, lihtsat ja kiiret ümberasumist võimaldavate reeglite kui ka meeldiva elukeskkonna ning võimalusega töötada Euroopa heaks:) Nii, et proovi uuesti:) Ja, mis puutub Hirsi Ali juhtumisse, siis sellel pole teadusega midagi pistmist – see on puhas poliitika. Või oleks täpsem öelda must poliitiline võimuvõitlus:)

Kirjutas Chicago Sõnumid » Blog Archive » Välismaalasena Euroopas ja Ameerikas

Chicago Sõnumid » Blog Archive » Välismaalasena Euroopas ja Ameerikas — Mon, 08 Jan 2007 02:47:51 +0000

[...] kirjutab Suletud Euroopast ehk sellest, miks on tippspetsialistina mugavam töötada USAs kui Euroopas ja mida peaks tegema, [...]

Kirjutas tppsptslst

tppsptslst — Mon, 08 Jan 2007 00:37:52 +0000

Ott Toomet Jan 7th, 2007 at 14:15

-Aga näiteks Syracuses (New Yorgi keskosas), mis on minu meelest palju hullem provints kui Aarhus, oli tutvuste loomine _kümneid_ kordi lihtsam! Midagi analoogilist on väitnud enamus (kuigi mitte kõik), kellel on välismaalasena elamise kogemus nii Euroopas kui USAs.

No see on hoopis teine küsimus. Inimeste avatus, mitte niivõrd Europa Usa.

Rootsis võõra inimsega pikemalt juttu ajades peetakse sind hullumeelseks. Mine Lõuna poole ja seda avatumaks muutuvad inimesed. ja ameeriklased on küll jah suhteliselt avatumad, põhjaeurooplastega ilmselt ei maska võrreldagi.

Kirjutas Marit & Toomas

Marit & Toomas — Sun, 07 Jan 2007 17:02:24 +0000

Meie arvates kehtib Oti jutt vähemalt teadlaste kohta päris hästi. Mitte otseselt sellepärast, et teadlased kuidagi keskmisest kehvemad kohandujad oleksid. Küsimus on eelkõige selles, et tänapäeva teaduses on paratamatu, et teadlased liiguvad tihti ülikoolide vahel, et olla oma uurimisteema jaoks sobivas kohas. Euroopa riikide väiksus on aga selle liikumise seisukohalt probleem: võib juhtuda, et ühes kitsas uurimisvaldkonnas on Euroopas ainult mõned tõsised uurimisgrupid ja nende vahel liikumiseks peab paratamatult riiki vahetama. Ja riigi vahetamine on Euroopas keerulisevõitu, vähemalt juhul, kui teha seda korduvalt ja koos perega. USAs sama arvu kilomeetrite taha kolimine päris kindlasti lihtsam.

Kirjutas oudekki

oudekki — Sun, 07 Jan 2007 13:09:08 +0000

Tjah, ka mulle tundub, et ameeriklased on su valmis vastu võtma, kui sa oled nõus ameeriklaseks hakkama. Eurooplased ei ole nii kindlad, et sa saad hakata näiteks “prantslaseks”. Kuigi Itaalias mul jälle seda tunnet ei olnud, et mind niiväga immigrandiks peetaks. Nende eelarvamused käivad siiski kahjuks pigem aafrika riikidest tulnute kohta, teate neid, kes tänavatel ringi käivad, tohutu hulk kilinaid käes (või siis lilli?).

Aga teisest küljest olen ma tähele pannud, et “olla ameeriklane” on USAs edasijõudmiseks palju enam oluline kui näiteks “olla itaallane” Itaalias. Sest Euroopas on erinevaid kultuure enam, neil on teatud põhimõttelised sarnasused, aga nad on lähestikku. Ameeriklased aktsepteerivad rahvuskööke, aga märgatavalt raskem on panna neid aktsepteerima teistlaadi väärtusi. Ja ma arvan, et ei pruugikski, sest see on ju lõpuks nende riik :)

Aga ma arvan, et peale selle arvamuse “igaühest või saada ameeriklane” teeb seal võõral hakkamasaamise lihtsamaks siiski ka majanduse suurus ja töökohtade arv. Euroopa väikeriikides sa tunned, kui _võõras_ võta midagi ära. USAs on valikut enam.

Kirjutas Ingrid

Ingrid — Sun, 07 Jan 2007 12:53:41 +0000

Ehk on vahe hoopis selles, kas ollakse valmis veri ninast väljas tööd tegema 24 tundi ööpäevas või tahetakse, et elu oleks ka tore ja toetav? Kui nobelivääriline idee silme ees, siis oleks vist üsna ükskõik, kas taanlasi huvitab Soome kultuur või vastupidi.

Sooja vastuvõtu koha pealt, arvan, on Margotil õigus: kui ise olla avatud ja tunda huvi vastuvõtva maa keele, kultuuri ja inimeste suhtes, siis leiad omad kohad ja inimesed kindlasti. Aga kui lähtuda sellest, et riik on väike ja keelt kuskil mujal ei räägita ja, kujutate ette, nad eelistvad, et nende emakeelt kõneldaks korrektselt, siis tasuks vist panustada pigem 24tunnistele tööpäevadele ja äkki tuleb ka Nobel :)

Kirjutas Ott Toomet

Ott Toomet — Sun, 07 Jan 2007 12:15:43 +0000

Need mõtted ei põhine sugugi ainult minu kogemusel ning Aarhusi ja San Francisco võrdlusel. Olen püüdnud inimestega rääkida ja asju kõrva taha panna. Aarhus on provints, nõus. Aga kuuldu-kogetu põhjal pole Kopenhaagen palju parem (nimetatud soomlane elas Kopenhaagenis). Amsterdam oli parem. Aga näiteks Syracuses (New Yorgi keskosas), mis on minu meelest palju hullem provints kui Aarhus, oli tutvuste loomine _kümneid_ kordi lihtsam! Midagi analoogilist on väitnud enamus (kuigi mitte kõik), kellel on välismaalasena elamise kogemus nii Euroopas kui USAs.

Hollandi osas oleks huvitav rohkem kuulda. Välismaalasesõbralikkuse
etalon — ei usu. Ametlik viisade ja elamislubade pool kindlasti
mitte (ka mulle keelduti 2003 aastal elamisluba andmast). Hirsi Alilt kodakondsuse ära võtmine ei tundu ka mitte sõbralik žest.

Aga olen nõus, et need mõtted ei pretendeeri mingile teaduslikule
andmekogumisele.

Keelte rääkimise osas — hää point. Tahtsin öelda, et eurooplane
kohtab üldiselt harva inimesi, kes nende keelt küll oskavad, kuid
kelle jaoks see ei ole esimene keel.

Ida-Euroopa: olen ka ise mõelnud. Et siin on halvem, selle kasuks
räägivad niisugused asjad:

* Lääne-Euroopaga võrreldes vähem rahvusvahelist kogemust. Vähe
võõrtööjõudu, omadel puudub kogemus reisida ja mujal töötada (kuigi
siin asjad kiiresti muutuvad).

* Halvem keelteoskus. Isegi kui tahaks, ei suuda paljud õieti suhelda.

* Näib, et Ida-Euroopas on tugevam võõraste (ja üldse teistsuguste)
vastasus. Asjalikku infot mul ei ole, aga lehesaba infot ja eesti
elu kokku pannes jääb niisugune mulje.

Vastupidise kasuks jällegi võib öelda, et

* läänepoolt tulijaid ümbritseb ikka veel teatud rikkuse ja põnevuse
paiste.

* Vähene kogemus võõrastega võib teisest küljest suurendada uudishimu
ja seeläbi teha suhete loomise hõlpsamaks.

Arvan, et esimesed argumendid on kaalukamad.

Ott

Kirjutas Margot

Margot — Sat, 06 Jan 2007 18:40:23 +0000

Üldiselt olen nõus, et Euroopas on tihti keeruline ja aeganõudev sisse elada ja omaks võetakse aeglaselt kui üldse. Aga siinkohal on just Holland, minu praegune kodumaa, pigem välismaalasesõbralikkuse etalon ja see kirjutis teeb tulpidemaa rahvale tõsiselt ülekohut.

Esiteks jäid silma laused – “On vaja kutsuda töö- ja koolikaaslasi külla, peole, kohvi jooma. Me peame tundma huvi nende käekäigu, muljete ja murede vastu.” See “on vaja ja peame” suhtumine on enamasti kõikide välisriikidesse kolijate esimene möödapanek. Nimelt on inimestevaheline suhtlemine (eriti eriva keele- ja kultuuritausta puhul) eelkõige energiavahetus ja sunnitud sõbralikkuse ning huvi teesklemine toob ka sarnase vastukäitumise. Kui ikka tahta suhelda ja seda rõõmu ning positiivsusega teha avanevad inimesed kiiresti ja tulevad ka vastukutsed ning toetus kohanemisel.

Teiseks on Holland kui maailma elukvaliteedi tabelis 5 kohal asetsev riik enam kui kannatlik aastaid ülemõistuse kõrgete immigrandi hordide vastuvõtmisel. Eriti teades, et enamik tulevad siia paremat elu ja rikkust otsima ning seda ka leiavad. Maailma globalisatsiooni indeks asetab Hollandi samuti 5ndale kohale, kohe 4. kohal oleva USA järel. Teistest Euroopa riikidest on esiviisikus veel Shveits ja Iirimaa.

Kolmandaks on statistika alusel just Holland Euroopas esirinnas inglise keele oskuse poolest. Ligi pooltes siinsetes ettevõtetes on töökeeleks inglise keel ja perfektselt räägivad seda üle 90 % elanikest (kas see number USA-ski nii kõrge on?). Kogu teadustöö käib samuti inglise keeles. Samuti on ülemõistuse lihtsaks tehtud töö- ja elamisloa saamine teadmistepõhistele immigrantidele. Riik peab pidevat dialoogi expattide kogukonnaga ja regulaarselt viiakse läbi välismaalaste rahulolu uuringut. Inglisekeelsetele ilmub 2 nädalalehte, korraldatakse lugematult üritusi ja poputatakse rohkemgi kui tarvis.

Kokkuvõttes ei usu mina küll, et Euroopa USA-st rahvusvahelises suhtlemises maas oleks – lihtsalt suheldakse teisiti ja hinnatakse lisaks SKP-le ka mõnusat ja stressivabamat elustiili. Elu, kus töö ja puhkus vahelduvad võrdsemates proportsioonides ja jätavad aega ka tööväliseks suhtlemiseks olgu siis välis- või omamaalastega. Eks aeg näitab kumb suhtumine pikas perspektiivis kaugemale viib ja rahulolu toob:)

Kirjutas sergo iirimaal

sergo iirimaal — Sat, 06 Jan 2007 05:06:55 +0000

Hei. Ma ei saa ikkagi aru, milles see siinsete ühiskondade suletus so meelest lõpuks seisneb?
Minu meelest Nobeli preemiate jaotus ei näita väga ühiskondade avatust või suletust.
Nagu ei kujuta ma ette ka, et Euroopas puuduks teadusasutused, kus töötaks erinevatest rahvustest inimesi. Pigem vastupidi.
Samamoodi ei näita suletust või avatust ka keelteoskusega inimeste tunnustamine. Kui sa oled hea tõlk, on sul keeltest abi igas tõlkebüroos, aga kui oled suvaline tüüp, siis oska või sadat keelt, mida sa rakendada ei oska, ning ikka võid mittekeegi olla. Seda igas maailmajaos.
Kombed on igal pool erinevad, tulenevalt kasvatusest ja kogu keskkonnast. Keeleoskus ilma keskkonna tundmiseta on üsna kasutu. Sõnadest saad aru, aga jutust mitte.
Samamoodi võid ka Hiiumaal või Silikooni Orus mitte kohaneda, ehkki sul on sada haridust või dokustaati. Samamoodi võib mo meelest so pere leida mittehuvitavat tööd Tallinnas, Tartus või Pärnus.
Mis see USA praem on?
Rääkisin täna ühe iirlasega, kes töötas USA firma heaks ning ei suutnud ära kiruda, et sealses tehases ei osanud ükski töötaja, kellega tal suhelda vaja oli, inglise keelt. Kõik rääkisid ainult hispaaniat. Ja nagu selgus, pole USAs ametlikku riigikeele nõuet kuskil töötamiseks. Epp oskab seda ehk kinnitada või täpsustada.
Mis avatus see siis on?
Ja mis jutt see on, et enamikku meie keeli ei räägita väljaspool emamaad? Inglise, hispaania, prantsuse, portugali on mitmes kohas ametlikud keeled? Või täpsusta, kui pole.
Ja see on juba liiga suur osa Euroopast, et seda mo meelest vähemuseks nimetada.

Ja see viimane lause on samuti üsna arusaamatu. Et Euroopa on rahvusvaheliseks suhtlemiseks vähem valmis, kui USA? Samamoodi võiks lambist väita, et muu maailm on Euroopaga suhtlemiseks vähem valmis.

Palun, selgitage keegi mulle täpsemalt. Ma lihtsalt ei saa aru praegu kogu sellest jutust. Minu rumalus, sorry, aga proovige siiski.